Kes hakkab teie elutuba valitsema: Apple, Google, Sony või Microsoft?
Elutuba on erinevalt paljudest ühiskonna sektoritest see, mida valitseb endiselt tavapärane meedia. DVDde müük kukutab striimingu ja veebivideo endiselt nii numbritelt kui käibelt käpuli, ja internet alles otsib tõsist väljundit meie televiisoritesse.
Nii et massiivne turg ootab vallutamist - kui ainult keegi oskaks mõelda, kuidas teenida mitte ainult netis leiduvalt sisuhulgalt, aga ka sadadelt eri allikatelt telepakkujatest voogedastuse ja Netflixi taoliste spetsialiseerunud rakendusteni.
On selge, et alati leidub ruumi mitmele tegijale, aga üllatusena saabus, et digimeediat valitsevad tihti kaks-kolm põhirivaali, mis jätavad kõik teised jäänuste kallal hambaid teritama. See on juhtunud arvutite ja nutitelefonide operatsioonisüsteemide, digimuusika, videomängude ja ka muuga. Nii et milline hiiglane teie elutoa meelelahutustrooni vallutab?
Apple
Apple pole veel tõelist raskekahurväge koduse meedia mänguväljakule toonud, isegi mitte värske AppleTV'ga. Üldine konsensus: see on tore väike vidin, aga hetkel toorevõitu.
Õunamajal on siiski kaks mitte-eriti-salajast trumpi varrukas: iTunesi universum ja mobiilseadmete opsüsteem iOS. Esimene on miudugi maailma suurim digimeediapood. Sisurikkus pole veel küll elutuppa jõudnud, kui te just diivanil külitades kasutatavat iPadi ei arvesta. Kui Apple leiab tee AppleTV sisu laiendamiseks ja konkureerida televõrkudega, muutuks see toode palju paeluvamaks ja teha telebokside maailmas ehk sama, mis iPhone tegi nutitelefonidega.
Apple'i teine suur eelis siin on App Store. Infrastruktuur on paigas, nii et kui Apple suudaks värskendatud ja kiiremale AppleTV'le rakendusi pakkuda (näiteks partneritelt nagu Hulu või videomänge), omandaks seade just paari aasta taguse iPhone'i potentsiaali. Tekiks küsimus, miks üldse enam teiste sarnaseid tooteid osta.
Apple'i tugevused on kasutatavus, integreeritus ja lepingud partneritega sisu tootmiseks. Kui AppleTV suudaks teleboksile või arvutile siin konkurentsi pakkuda, võiks firma loodud kasutamismugavus ja turundus võimaldada järgmise turu üle võtta.
Google'i rünnak elutoale võtab muidugi Google TV kuju. See on Apple'i lahendusest erinev, st lisab Google'i tarkvara kihi juba eksisteerivate teenuste peale (tele- või satelliidipakkujad), muutes selle otsitavaks, ning lisab YouTube'i ja Androidi rakendused.
Sellel on omad eelised, aga ka tõsiseid piiranguid. Telepakkujaid, nagu enamik suuri meediakonglomeraate, huvitab oma eriline priviligeeritud levituskanal. Google sõltub elutoa vallutamisel selles teistest operaatoritest. Dish Network on juba partner, aga kui Google hakkab pakkuma Netflixi, Amazon on Demandi või muid teenused, kas tele- või satelliidipakkujad tahaks innukalt paati hüpata?
Televisioon vajab tegelikult tõesti hädasti mingit kiiret otsimootorit ja haldust, mida Google suudaks pakkuda. Praegu tekib aga tunne, et Google TV on ajutine lahendus kasvavale probleemile, et kuhu tõmmata piir veebi ja televisiooni vahel.
Google TV võimekus on hetkel teadmata. Aga selle veider keskpositsioon nõudeteenuste, interneti otsitava loomuse ja televisiooni "lõdvestu ja surfa kanalitel" hoiaku vahel võib osutuda liiga tundmatuks, et saada populaarseks.
Sony
Nii väga kui Sony võib rääkida oma plaanidest digimeedia vallas "lõpuks konkureerida", neil on raskusi oma digiplaanide massidesse toomisega. Sony n-ö Trooja hobune elutuppa hiilimisel on muidugi PlayStation 3, kuigi katsetusi on teisigi (Bravia teleritele mitmesuguste teenuste lisamine).
PS3 on paljudel viisidel väga väärtuslik. See on esiteks loomulikult mängukonsool ja Blu-ray / DVD pleier, aga sellel on ka Netflix, Hulu Plus ja oma PSNi videopood. Sony probleem on, et PS3 on edukas teatud sihtgrupis, aga mitte paljudes gruppides. Teie keskmine Juku või Mann ei haara Netflixi kasutamiseks DualShock 3 pulti, kui neil on telekapult või muu lihtsam vahend.
Sony suured probleemid on seega kasutatavus ja turule tungimine. Kuidas nende seadmed võiks arvukalt elutuppa tungida, nii et massid asja vastu huvi tunneks, mitte ainult PS3 entusiastid?
Sony vajaks wiilikku lähenemist kasutuslihtsusele (Move ei paista seda pakkuvat) või AppleTV'likku iseseisvat karpi meediateenustele ja striimingule. Arvestades Sony raskusi "suurte ideede" turustamisega, tasuks firmal ehk peavoolu tungida PS3 abil, millel on näiteks lihtsustatud kasutajaliides ja Move??
Microsoft
Microsofti raskused peremeelelahutuse jaoturi loomisega on tuntud (WebTV). Nende varasemad katsetused olid nimekad läbikukkumised, aga Xbox 360 on saatnud korralik edu.
Xkast on esmalt ja peamiselt muidugi mängumasin, aga Microsoft on Xbox Live'i menüüd hoolega laiendanud - Netflix, Facebook, Twitter, nüüd ka videosuhtlus. Menüü on nüüd lausa suurepärane. Microsoft mõistab, mida inimesed mänguteenuselt netis ootavad, nagu nad pole kunagi varem rahva maitsele pihta saanud. Nad ehitasid koheselt töötava süsteemi ja siis liikusid sealt edasi, mitte nagu Sony, mis pidi aeglaselt võimalusi juurde "plaasterdama".
Aga kas Microsoft suudaks elutoa vallutada? Nad seisavad silmitsi Sonyga samade probleemidega, mis puudutab pühendunud tehnikateadliku publiku juurest massidesse jõudmist. Nad peaks selleks Xboxi ökosüsteemist välja laienema või lootma, et Kinect (Xbox 360 pulditu, kaameraga juhtsüsteem) saab populaarseks, muutudes sama ligipääsetavaks kui Wii ja omades samas palju tugevamat meediaosa.
Microsoft on (Xboxide) müüginumbrite poolest neljast selles artiklis kirjeldatud firmast seni kõige edukam. Nad on samas ka potentsiaalselt halvimas positsioonis, sest peavad lisama Xbox 360-le teenuse, mis meelitaks ka inimesi, kes pole kunagi mängupulti käes hoidnud, või pakkuma teenust, mis ületab Microsofti mänguriistvara piirid.
Selles suhtes pole Microsoftil veel õnnestunud Xboxi edu peale midagi ehitada, erinevalt Sonyst, millel on palju eri seadmeid, või Apple'ist, millel on kogemusi eri sisust ja seadmetest koosnevate ökosüsteemidega.
Microsofti hetkel parim panus on Kinect, ja ehk Xbox 360 järglane. Nad peavad Xboxi kaubamärgi tuntuse kombineerima Apple'i või Nintendo kasutusmugavusega, et luua ühtselt brändistatud kogemus, kus inimesed kõiki oma meediaga seotud vajadusi rahuldavad.
Suured küsimused: teenused, riistvara või mõlemad?
On selge, et keegi neljast pole veel võiduvalemit avastanud. Kas luua Netflixi sugune teenus, mis töötab paljudel eri seadmetel? Kas luua riistvara ja ökosüsteem, kuhu teisi sisutootjaid juurde meelitada? Või teha mõlemaid ja loota, et riist- ja tarkvara integreeritus muudab teie pakutava kogemuse kõige ihaldusväärsemaks?
Kõigil neljal on omad tugevused: Apple'il kaubamärk ja kasutajaliideste ekspertiis, Google'il tarkvaramaagia, Sonyl inseneritaip ja PlayStationi bränd, Microsoftil võime küünida suure hulga inimesteni. Aga mis mudel võidab? Vastus laseb end ilmselt aastaid oodata.
Äkki leidub hoopis viies firma, mis ootamatult esile tuleb, ja mõistele "meelelahutus elutoas" uue sisu annab?
