Seejuures on oluline silmas pidada, et väga paljud pealtnäha ohutud rakendused — nagu need, mis muudavad telefoni taskulambiks, defineerivad sõnu või pakuvad piiblitsitaate — koguvad tegelikult kasutaja kohta isiklikku teavet, vahendab The New York Times.

Enamasti piirdub see telefoniomaniku asukoha, soo ja nutitelefoni tuvastuskoodi väljaselgitamisega, kuid leidub ka selliseid tarkvaratooteid, mis lüpsavad infot kontaktideloendist ja pätsavad fotokaustadest pilte.

Taoline tendents on tarbijate jaoks kaasa toonud juriidilisi küsitavusi, kuna olemasolevad privaatsuskaitse-meetmed pole suutnud tehnoloogia arenguga sammu pidada.

Seetõttu on puhkenud debatt privaatsuse pooldajate ja selliste veebi-ettevõtete vahel, mis peavad kasutajateabe kogumist reklaamist toituva internetiäri iseenesestmõistetavaks alustalaks.

Rakendusetootjate andmekogumistavad on reguleeritud lõdvalt, kui üldse; mõned isegi ei ütle, mis sorti andmeid nad koguvad ja mis eesmärkidel. Suurema osaga rakendustest ei kaasne privaatsuskriteeriumide tutvustust.

Näiteks mängu Angry Birds looja, Soome ettevõte Rovio Entertainment avalikustab oma teabekogumispraktikad 3358-sõnalises tutvustuses, mis on postitatud firma kodulehele.

Kuid nagu suurema osa puhul maailma rakendusetootjatest, ei paku Rovio oma hoiatustega niivõrd valikuvõimalust, kui teavitab lihtsalt klienti, et ettevõte taganeb igasugusest vastutusest.

Neil, kes soovivad andmete kogumist või sihitud reklaame vältida, soovitatakse lihtsalt teenustest loobuda: "Kui tahate olla kindel, et teile ei kuvata käitumispõhiselt sihitud reklaame, ärge, palun, kasutage ega avage meie teenuseid."

Pennsylvania osariigis Pittsburghis tegutseva Carnegie'-Melloni ülikooli inimeste ja raalide suhtluse uurimise instituudi aseprofessor Jason Hong osutas, et enamik inimesi klõpsab privaatsusvolituste loendi kinnitusvalikut dokumenti tegelikult läbi lugemata.

Instituut, milles Hong töötab, arendab praegu seiretarkvara-riista App Scanner, mis peaks aitama tarbijal välja selgitada, mis sorti teavet mõni rakendus kogub ja mis võiks olla kogumise tõenäoline eesmärk.

Samal ajal töötavad Brüsseli seadusesepad Euroopas määrustiku kallal, mis peaks esmakordselt kehtestama veebiäridele ranged andmekaitsetingimused ja samas omistama tarbijaile suuremad juriidilised õigused neilt kogutava teabe tõhusamaks kontrollimiseks.

Euroopa parlamendi kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonis praegu arutletavad muudatusettepanekud Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmäärusele nõuavad, et veebiärid taotleksid kasutajaandmete kogumiseks kasutaja sõnaselget volitust.

Samuti peaksid tarbijad uute määruste kehtimahakkamisel saama valida, täpselt millist teavet rakendus nende kohta talletada tohib.

Parandusettepanekute visandamine, mis eelduste kohaselt vältab vähemalt 2013. aasta lõpuni, on aga juba käivitanud peamiselt USAs baseeruvate globaalsete tehnoloogiafirmade kooskõlastatud, agressiivse kuluaaripoliitika-kampaania.

Nende eesmärk on lõdvendada määrustikku jõudvaid nõudeid, mis kahtlemata õõnestaksid reklaamide toel rahastatavaid, paljude tasuta rakenduste aluseks olevaid ärimudeleid.