Aga kuidas kindlaks teha, et iPhone'i müüv inimene on usaldusväärne – s.t, telefon kuulub tõesti talle ja on pigem hästi hoitud?

Varem pidi kasutatud telefoni huviline peamiselt usaldama seda, mida teised on müüja kohta veebis kirjutanud... kui üldse on.

Apple otsustas siin natuke selgust luua ja hakkab omalt poolt iPhone'ide kasutajatele usaldushindeid (ingl trust score) määrama.

Kuna nutiseadmes elutsevad opsüsteem, äpid ja muu tarkvara lasevad selle kohta tõhusalt palju eri infot koguda, siis võib eeldada, et Apple'i määratud nn usaldushinne on tõesti päris usaldusväärne ning ütleb kasutaja kohta üht-teist. No vähemalt seda, milline ta on seni olnud.

Apple kommenteerib, et hakkab usaldusväärsust hindama peamiselt petturite vastu võitlemiseks ja pettuste kindlakstegemiseks ning jälgib muuhulgas, kui palju kasutaja e-kirju ja telefonikõnesid teeb ja vastu võtab. Ning et see aitab paremini ka telefoni hetkeväärtust kindlaks määrata.

Mingit pidevalt jälgimist aga ei toimu, eriti sellist, mille põhjal saaks hiljem isikustatud reklaame serveerida. Apple küll säilitab kogutud ja määratud hinnete kohta infot ajutiselt oma serverites, aga ise ei uuri neid.

See kõlab iseenesest hästi, aga digielu privaatsuse eest seisjad asjaga muidugi rahul pole. Usaldushinde määramine tähendab tahes tahtmata seda, et Apple meie kohta pidevalt infot kogub.

Forte leiab aga, et tavakasutaja pigem võidab sellest. Infot kogutakse paljudel eri viisidel kogu aeg nagunii, ja enamikke kasutajaid ei huvita see kuigivõrd.

Küll aga võime saada rohkem kinnitusi selle kohta, et müüdav kasutatud iPhone pole varastatud ja küsitud hind vastab seadme tegelikule hetkeväärtusle. Lisaks võib hinde ootamatu muutumine omanikule märkida, et seade on varastatud või keegi teine (salaja) kasutab seda.

Seda muidugi eeldusel, et Apple rakendab süsteemi täpselt nii nagu seni kirjeldab. Nad ju ei tillitaks meid ja kohtlevad meid alati nii hästi kui võimalik, eks? Eks?