Kas fotograafia tulevik peitub vabas tark- ja riistvaras?
Leiutajate peamiseks sooviks on, et programmeerijad pääseksid ligi fotoaparaati käitava tarkvara lähtekoodile ja saaksid seeläbi õpetada vanale kaamerale uusi trikke, vahendab Stanfordi ülikooli uudisteteenistus.
Tänaste fotoaparaatide võimalused on tarkvaraliselt piiratud ja kaameraäri osalised hoiavad omi saladusi kiivalt.
Stanfordi fotoaparaadi operatsioonisüsteemi lähtekood avalikustakse järgmise aasta alguses. Senine riistvara prototüüp Frankencamera läheb samuti määramata ajal tootmisesse ja esiti nähakse nimetatud soodsa platvormi peamise sihtgrupina andmetööndusliku fotograafia arendamisega tegelevaid kaasteadlasi.
Vaba tarkvaraga kaameral on näiteks kõrge dünaamilise ulatuse võimekus (high dynamic range; HDR) ja videot on võimalik täiendada fotodega. HDR-funktsiooni alged on juba praeguseks jõudnud mõnda kaamerasse, kuid siiani saavutatakse efekt enamasti piltide järeltöötlusega. HDR pildi protsessis tehakse ühest stseenist mitu erineva säriajaga ülesvõtet ja seejärel kombineeritakse pildid omavahel ühte nii, et iga piksel on optimaalselt valgustatud.
Lisaks on teadlased uurinud võimalust, kuidas parandada madalat videokvaliteeti kõrgresolutsioonis fotode abiga. Näiteks salvestab kaamera madalas resolutsioonis videot 30 kaadrit sekundis ja samal ajal pildistab aeg-ajalt kõrge kvaliteediga pilte. Seejärel lisatakse piltidelt pärit lisainfo videosignaalile.
Frankencamera parim omadus on selles, et kaamerat saab pidevalt tarkvaraliselt uuendada ja lisada uusi funktsioone. Samuti on avatud kaamera riistvara: näiteks saab peale objektiivide vahetada/lisada ka sensoreid, protsessoreid jne.
