Osad riigid, sealhulgas Soome ja Eesti, on isegi juba seadustikku lisanud, et internetile ligipääs kuulub inimõiguste hulka. Samast on huvitatud ka rahvusvahelised organisatsioonid nagu ÜRO.

"Õigust suhelda ei saa eirata. Me oleme sisenenud teadmisteühiskonda ja igaühel peab olema ligipääs osalemiseks," kommenteerib dr Hamadoun Toure ÜRO info- ja sidelahendustega tegelevast agentuurist ITU. "Internet on potentsiaalselt suurim valgustatuse allikas, mis eales loodud. Valitsused peaks võtma internetti kui elementaarse infrastruktuuri osa - nagu teid, jäätmetöötlust ja joogivett."

BBC tellimusel GlobeScani koostatud uuring pööras tähelepanu ka teemale, et palju võimuolijad peaks netisisu ja -kasutust kontrollima.

Näiteks Lõuna-Korea ja Nigeeria kasutajad pooldasid tuliselt valitsuse sellistest küsimustest täielikku eemalehoidmist. Valdav osa hiinlasi ja paljud eurooplased polnud aga sellega nõus. Hiinlaste vastuseid võis ka mõjutada riiklik surve, aga samas tervelt 55% vastanud brittidest leidis, et natuke valitsuse sekkumist on õigustatud.

Euroopa Liidus tuli hiljuti kasutusele internetivabaduse klausel. See ütleb, et kui liikmesriik kasutab vahendeid, mis võivad mõjutada kodanike ligipääsu internetile või selle kasutamist, peab valitsus austama kodanike põhiõigusi ja -vabadusi. Inimestel on ka õigus "õiglasele ja erapooletule protseduurile", enne kui netikasutust tohib piirata. Euroopa Liidu sihtide seas on ka üldine püsiühenduse levitamine.

87 protsenti BBC küsitlusele vastajatest leidis, et ligipääs netile peaks olema kõigi inimeste põhiõigus. Seda toetavad enim mehhiklased, türklased ja brasiillased.

Valdav osa kasutajaid Jaapanis, Lõuna-Koreas ja Saksamaal tundsid, et ei saa võrgus turvaliselt arvamust avaldada. Rohkem enesekindlust mainitud aspektis avaldasid Nigeeria, India ja Ghana vastajad.