Integreeritud graafikalahendused: millist valida?
Integreeritud graafikalahendused hakkavad nii süle- kui lauaarvutitel vaikselt vastuvõetavaks muutuma. Tehnoloogia muutub odavamaks ja need pole enam nii nõrgad nagu neid varem on tuntud.
Enamgi, fusioon on tuleviku teema. Nii Intel kui AMD plaanivad enamiku edaspidi toodetavatest arvuti- ja graafikaprotsessoritest ühele kiibile paigutada. Integreeritud pole enam räpane sõna.
Inteli puhul on valik väga lihtne. Nende kahetuumalised Pentiumi, Core i3 ja Core i5 protsessorid ongi juba kesk- ja graafikaprotsessori kokku sulatanud. Integreeritud graafika on protsessoris ega paku võimalust sellest loobuda.
Lahendust tuntakse Intel HD Graphicsina ja see sisaldab kõigest 12 ühendatud varjutajat (shader). Kui anda võrdlus, siis nVidia tippklassi graafikaprotsessoris on neid juba ligi 500. Võrreldavad AMD lahendused, millest kohe lähemalt, pole aga Inteli omast oluliselt tugevamad.
Intel HD Graphics toetab ka DirectX 10 ja võimaldab enamikke arvutimänge jooksutada, kui visuaalsed sätted võimalikult nõrgaks seate ega hooli veidi jõnksuvast pildist. 2D-kiirendus on siin aga palju parem. Toetus leidub kõigile tavapärastele koodeki-kahtlusalustele (H.264, VC-1 jne) ja Flashi video jookseb riistvaralise kiirendusega.
AMD valmistub isiklikke fusioonlahendusi tootmisse saatma, aga praegu saadaolevad, Athloni ja Phenomi protsessoritel põhinevad platvormid hoiavad graafikafunktsioonid keskprotsessorist eraldi. See tähendab, et saate eri kombinatsioone proovida.
Valida on põhimõtteliselt AMD enda või nVidia integreeritud graafikaga emaplaatide seast. AMD uusim ja parim selline lahendus on 890GX. Tuum pärineb tõtt-öelda AMD eelnevast 7-seeria kiibistikust.
40 voogprotsessorit, 700 MHz taktsagedus ja DirectX 10 tugi muudavad selle mitte pühendunud arvutiga mängijatele siiski talutavaks 3D-tuumaks. Siin on ka AMD UVD2 videokiirenduse võimalused nagu täielik Blu-ray ja Flashi video deokodeerimine.
nVidia tipplahendus on GeForce 8300 mGPU. See on üle kahe aasta vana, mis on arvutitehnoloogiamaailmas peaaegu igavik. 16 voogprotsessorit ja DirectX 10 tugi võimaldavad siiski peaaegu AMD 890GXiga võrreldavat 3D-jõudlust. Samuti on eeskujulik 2D-jõudlus.
Integreeritud graafikalahendused hakkavad uuele arengutasemele jõudma. Nii AMD kui Intel püüavad tulevaste fusioonprotsessorite graafikarammu oluliselt tõsta. AMD tulevane Llano kiip võib väidetavalt sisaldada 400 voogprotsessorit, mis ületab praeguste lahenduste pakutava kümnekordselt.
Intel hoopleb ka tulevase Sandy Bridge'i pere integreeritud tuumaga, aga meie usume hetkel AMDsse. Jäägu peale, kes jääb, sellest võidavad kõik, kes nõustuvad integreeritud graafikaga arvuti ostma.
