See Itaalia päritolu vidin on programmeeritav mikrokontroller, millest on saanud juba tuhandete elektroonikaga nokitsejate lemmikmänguasi, kirjutab ajaveeb The Technorat.

Open-source riist- ja tarkvara ning lihtne programmeerimis-keskkond võimaldavad Arduino abil ellu viia elektroonikafänni suurimaid tehnika-alaseid unistusi.

Kuid mis see Arduino täpsemalt on, mida sellega teha saab ning miks on see nii populaarne?

Arduino on lihtsalt öeldes pisike arvuti, millele saab kinnitada vajalikke eletroonikakomponente või ühendada trükkplaate ja sellisel viisil ehitada elektroonilisi imevidinaid.

Nagu mainitud, tegemist on programmeeritava loogikakontrolleriga, mis tähendab seda, et kasutaja võib kirjutada ise vajalikud programmid valmis (või need kusagilt alla laadida) ning sellisel viisil anda Arduinole teatud käsklusi.

Kuna tegemist on open-source tehnikaga, siis praktiliselt igaüks võib ühendada, ehitada ja programmeerida, kuidas iganes ta seda tahab.

Arduino loojad ei hakka midagi nõudma, kui Arduino-põhine seade peaks saama meeletult populaarseks ja majanduslikult edukaks.

Toon välja paar vidinat, mida saab ehitada Arduinot kasutades.

LED-kuubik

Kuubik suurusega 8 x 8 x 8 cm koosneb umbes 512 LED-lambist, mille tööd saab reguleerida arvutiprogrammi abil. Loe õpetust, kuidas sellist kuubikut ehitada.

Turret videomängust "Portal"

Antud mänguasi on Penn State University tudengi lõputööks. Turretile on paigaldatud liikumisandurid, laserosutid ja mängupüstol, mis võimaldab turretil tulistada igat eset, mis liigub.

Jukebox

See on Arduino-põhine muusikaautomaat, mis on ehitatud vanaaegse raadio korpusesse. Korpusesse on lisatud moodsad kõlarid, mp3-mängija ja Arduino kontroller. Loe projektist täpsemalt.

Täiendustega röster

See käsitsi ehitatud röster aitab muuta üksluised ja hallid tööhommikud natuke lõbusamaks.

Arvuti otsib Google'i abil kindla tähtpäevaga seotud suvalise pildi ja muudab selle röstimiseks sobilikuks pildiks. Seejärel hakkab röster sobivat pilti leivaviilule "maalima".

Kokkuvõtteks

Mis siis teeb Arduino niivõrd eriliseks? Peamine põhjus on võlutermin open-source. Internetis on mustmiljon õpetust, kuidas üht või teist vidinat ehitada, kasutades Arduinot.

Arduino-arvutit saab ka iseseisvalt kokku panna, kui pole tahtmist valmisprodukti osta. Arduino saab töötada nii otseses ühenduses laua- või sülearvutiga või teiste trükkplaatidega ja elektroonikakomponentidega.

Arduinoga nokitsejate kogukond on väga suur. Maailmas on tuhandeid organisatsioone ja ettevõtteid, mis kasutavad oma töös seda Itaalia imevidinat. Nad on valmis andma igale asjaarmastajale skeeme, koodijuppe ja muud vajalikku ühe või teise projekti elluviimiseks.

Arduino IDK ehk kooditöötluskeskkond on tasuta ja vabalt kättesaadav ning internetis on ka mustmiljon koodinäidist üleval. Pealegi on Arduino programmeerimiskeelt suhteliselt kerge selgeks saada, isegi algajal.

Arduino loogikakontroller on väga hea õppematerjal algajale elektroonikahuvilisele või tudengitele mõnes õppeasutuses.

Sellega on võimalik teha päris paljut ning kõik oleneb vaid kasutaja fantaasiavõimest ja mõningal määral ka oskustest.

Ma ei imestaks, kui üks päev hakkame me kasutama vidinat, mille prototüübiks oli mõni Arduino põhjal töötav seade.