Kuid sellise ostlemise juures on üks oluline eelis. Kui te ostate midagi tavalisest poest või kauplusest, jäetakse teid rahule, kui te aga jätate ostmata, ei hakka teil keegi sabas käima ja kogu aeg meelde tuletama, et te ju katsusite või proovisite ühte või teist riideeset, kirjutab ajaveeb Thetechnorat.

Internetis toimib asi vastupidiselt. Küllap olete märganud, et kui olete mõnes e-poes mõnd toodet lähemalt vaadanud, uurinud, võrrelnud teiste taoliste toodetega ning selle ostnud või siis ostmata jätnud, hakkavad mõne aja pärast reklaambännerites ilmuma just teie hiljuti vaadatud tootegrupi reklaamid.

Antud juhul on spioonideks otsingumootorid, mis jälgivad teie tegevust Internetis, analüüsivad teie külastatud veebilehti ning moodustavad kasutaja kohta "toimiku".

Selles toimikus olevatele andmetele toetudes hakkavad reklaamiagentuurid toppima reklaambänneritesse just nende toodete reklaame, mis võivad ühele või teisele kasutajale huvi pakkuda.

Sellist sorti jälgimis- ja reklaamitehnika on kasulik eelkõige e-poodide jaoks, kuna see aitab neil rohkem tooteid müüa.

Kuidas luuakse kasutaja "reklaamitoimik"

Kasutaja harjumuste ja tegevuste jälgimiseks kasutavad veebilehed "küpsiseid" (cookies). Kui te avate mõne veebilehe, siis saab veebilehe omanik vaadata, toetudes salvestatud küpsistele, mida te olete tema veebilehel teinud ja kust te tema veebileheküljele sattusite.

"Küpsiseid" on mitmeid sorte:

* HTTP-küpsised sisaldavad infot selle kohta, millal inimene veebilehte külastas, millistele linkidele vajutas, mida ostis, milliselt veebileheküljelt ta antud veebilehele sattus ja kuhu edasi suundus.

* Flash-küpsised” on veelgi ebameeldivamad. Nad jälgivalt veelgi täpsemalt kasutaja tegevust, nad jälgivad milliseid videolõike te vaatate ning isegi seda, kui kaugel olete oma brauseripõhises mängus. Flash-küpsised jätavad isegi meelde, millise riistvaraga arvutilt te veebilehte külastasite, ning ka see võib reklaamiagentuuride jaoks oluliseks infoks.

* Superküpsised ehk DOM Storage Cookies on kõige osavamad spioonid kõikide küpsiste seas. Nad jälgivad absoluutselt kõike, mida veebilehe külastaja teeb ja suurem osa kasutaja reklaamtoimikust koostatakse toetudes just superküpsistele.

Kuid "küpsiste" põhine jälitusviis on vaid pealiskaudne ning ta ei pruugi alati toimida, kuna kasutaja võib kasutada ennetavaid turvameetmeid.

Alternatiiv küpsistele on fingerprinting. Antud tehnikat kasutades salvestub veebilehte külastanud kasutaja digitaalne "sõrmejälg". See sisaldab endas kasutaja IP-aadressi, andmeid arvuti opsüsteemist, olemasolevatest pluginatest jne. Seda kõike saab kasutada kasutajale ühe või teise toote "pähe määrimiseks".

Kõik müügiks!

Kõik oleks enam-vähem arusaadav ning meie, kasutajad, võiksime sellega leppida, kui taolist toimikut kasutaks ainult üks-kaks veebilehte.

Kuid mainitud info on ostetav ja müüdav, seega saab meie Interneti-käitumisharjumuste toimikut kasutades iga veebileht või veebiagentuur genereerida just individuaalselt meile mõeldud reklaami.

Kuid seoses tahvelarvutite, nutitelefonide ja muude mobiilsete seadete ilmumisega turule tekkisid reklaamiagentuuridel uued probleemid ja samas ka uued ja paremad võimalused reklaami personaliseerimiseks.

BitDefender teatab, et mõningad Apple'i App Store'i ja Google Play mobiilirakendused analüüsivad seadmete mälu ning saadavad teatud andmeid nagu e-posti aadressid ja telefoninumbrid veebiagentuuridele.

Mõningad agressiivsemad mobiilse nuhkvara liikidest salvestavad isegi kasutaja otsingu märksõnu ja kasutavad seda infot reklaami jaoks.

Kuid kõige olulisem mobiili-nuhkvara puhul on see, et see teatab veebiagentuurile, rakenduse loojale või kolmandale osapoolele mobiilse iga natukese aja tagant seadme asukohast.

Kui inimene külastab näiteks mitu korda nädalas sama jalgpallistaadioni, saadab nuhkvara vastava info veebiagentuurile, ning nüüd hakkab inimest Internetis jälitama spordiriiete ja jalgpalli võistluste piletite reklaam.

Kindlale vaatajale mõeldud reklaam hakkab varsti levima ka teletööstuses, õigemini nutitelerites.

Google ja Verizon kavatsevad patenteerida televaatajate jälgimistehnikat. Televiisoritesse sisseehitatud kaamerad ja muud sensorid jälgivad ekraani ees toimuvat, analüüsivad seda ning seejärel lasevad televiisori ekraanile ilmuda ühel või teisel reklaamil. Sellisel viisil saab televaataja näha just neid reklaame, mis vastavad tema praegustele vajadustele ja nõuetele.

Verizon tõi näiteks kaks olukorda: kui noorpaar tülitseb televiisori ees, ilmub perenõustamiskeskuse reklaam. Teises olukorras veedab noorpaar romantiliselt aega filmi vaadates ning veebiagentuur otsustab, et noortele oleks sobilik reklaami teel meelde tuletada rasestusvastastest vahenditest.

Kokkuvõte

Niisiis, reklaamiagentuurid jälgivad meie igapäevaseid toimetusi Internetis, analüüsivad ning reklaamivad just seda, mis meid nende arvates huvitaks.

Vahel võib selline konkreetsele kasutajale suunatud reklaam osutuda tõesti kasulikuks, eriti juhul, kui toodete valik on suur ning toote tavahind pole ka kõige sobivam. Kuid kui ühe või teise toote reklaam hakkab tüütama, siis muutub see juba tõsiseks probleemiks.

Inimesi paneb muretsema see, et neid peaaegu igat sammu jälgitakse ning seda tehakse majanduslikel eesmärkidel. See, et kasutaja klikke loendatakse ja analüüsitakse, on tõsi, KUID see kõik toimub enam-vähem anonüümselt.

Nad võivad teada, milliseid veebilehekülgi te igapäevaselt külastate, millises kohas meeldib teile viibida, millise tootemärgiga riided teile meeldivad, kuid nad ei saa täpselt teada teie nime, teie aadressi ega täpset vanust.

Jah, peaaegu kõiki Interneti kasutajaid jälgitakse, olgu luurajateks luureagentuurid, terroristid, häkkerid, kurjategijad või reklaamiagentuurid. Me kõik oleme sellega juba enam-vähem harjunud ega tee sellest suurt numbrit.

Te võite Internetis edasi tegutseda nagu seda varem tegite või kaitsta ennast reklaamvara vastu käepäraste vahenditega. Valiku teete teie ise.