Muidu oleks pidanud Clinton töised asju ajama oma riigidepartemangu ehk välisministeeriumi e-posti aadressilt lõpuga @state.gov, kuid selle asemel suhtles ta hoopis oma isikliku @clintonemail.com lõpuga aadressi.

Skandaali sisu on see, et erinevalt riigistruktuuri meilikastist ei oleks isiklik aadress kättesaadav igasuguste tüütute teabenõuete esitajatele, olgu nad parlamendisaadikud või tavalised kodanikud. Ilmselt püüdis Clinton nii asju ajada avalikkuse eest rohkem varjatumalt.

Ent Clintoni isiklikku meiliaadressi teenindas server, mis oli püsti pandud naise enda koju New Yorki osariigis ja see võib olla kordades ebaturvalisem, kui näiteks riikliku e-posti kasutamine.

Ameerika Kodanikuvabaduste Liidu tehnoloogiajuht Chris Soghoian ütles Wiredile, et kõige ilmsem turvaoht seisneb selles, et kodust serverit valvab lihtsalt väiksem turvameeskond kui riigiasutuses. "Kui sa ehitad oma maja väljaspoole turvatara, siis oled sa omapäi, ja just see näikse olevat juhtunud," ütles Soghoian.

Rünnakuoht seisneb ka domeenis, sest clintonemail.com oli registreeritud erafirma Network Solutions juures, mille kaudu oleks häkkeril võimalik sellele domeenile tulevat kirjavahetust jälgida. 2010 muide häkitigi sadu Network Solutionsi domeene.

Niisiis ei saa kuidagi soovitada oma koduse e-postiserveri kasutamist juhul, kui teile on oluline selle turvalisus ja te ise spetsiaalselt selle eest hoolt ei kanna.

Clinton on skandaalile agaralt reageerinud ja pakkunud, et võib kogu oma era-aadressi kaudu liikunud kirjavahetuse avaldada, kui riigidepartemang seda lubab.