FORTE ÜLEVAADE | Piirkonna suurim 5G konverents: kõik taovad 5G trummi, aga tegelikult ei tea keegi suurt midagi
Näiteks annab sellest aimu see, et kohtumisel Huawei 5G seadmete suuna juhi Yang Chaobiniga, tõdes mees, et konkreetset plaani selle kohta, kuidas ja millal Huawei 5G Euroopas toimima hakkab, neil veel ei ole. Arvestades, et Huawei on üks suurimaid 5G seadmete tootjaid terves maailmas, iseloomustab see hästi ilmselt kogu sektoris valitsevat teadmatust tuleviku ees.
Esimene reaalselt 5G kasutuselevõtja saab olema ilmselt Ühendkuningriik
Esimesed testprojektid on küll Läänemere regioonis käimas, kuid esimeste kommertsprojektideni, ehk vähemalt osaliselt ka reaalselt 5G tarbijateni toomiseni peaks jõudma Norra ja Saksamaa. Mõlemad riigid plaanivad seda teha 2019. aasta teises pooles, kuid ka siis saab levik olema piiratud - näiteks Norras on plaanis algselt turule tulla vähemalt 300 5G-jaamaga.
Teised meie piirkonna maad on arendustegevusest mõnevõrra maas, kuid üritavad tempos püsida - Soomes üritatakse 200 jaamaga 10 suurimat linna varustada 2019. aasta teiseks pooleks, Rootsis üritatakse kommertsjaamade testimiseni jõuda alles 2020. aasta keskel. Parem on olukord näiteks Ühendkuningriigis, kus vähemalt 500st jaamast koosneva kommertsvõrguni soovitakse jõuda umbes 2018/2019 aastavahetuseks.
Eesti on aga kaugel maas
Eesti on aga selles suhtes täiesti lapsekingades. Kuigi esimesed Balti riikide koostöölepped 5G arendamiseks on sõlmitud, on üldiselt kõik ikka veel väga lahtine (nagu võid lugeda intervjuust ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri Rene Tammistiga). Otsest eesmärki, millal 5G meieni peaks jõudma ei ole, kuid vastavate lainepikkuste oksjoniga alustatakse sel aastal ning loodetakse lõpule jõuda 2020. aastaks. See, kui palju aega omakorda sealt võib reaalselt tehnoloogia kasutuselevõtuks minna, on segane.
Ka rahastusega on lood segased - konverentsil oli juttu, et võrgu arendamist peaksid toetama nii riigid, eraettevõtjad kui ka Euroopa Liit, kuid viimane pole siiani ühestki konkreetsest rahastamisplaanist teada andnud ning EL-i tasemel võtavad sellised asjad omajagu aega. Ainus mulle teadaolev projekt on selle aasta lõpus aset leidnud nn Nokia projekt, mille raames EL andis läbi Euroopa Investeerimispanga Nokiale 500 miljonit eurot laenu, et kiirendada 5G välja töötamist.
Kust tuleb 500 miljardit?
Arvestades, et võrgu välja ehitamisest rääkides on tegemist väga suurte summadega - konverentsil hinnati kogu EL-i 5G levialaga katmiseks 500 miljardi euro suuruseks projektiks - on see ilmselt üks esimesi probleeme, millele lahendus tuleks leida. Keegi 5G rahastusest rääkival paneelil muid konkreetseid numbreid peale 500 miljardi eurose kogueelarve välja ei toonud, seega ollakse lahendusest ilmselt kaugel.
Euroopa Liidu 5G tegevusplaan on seadnud eesmärgiks, et 2025. aastaks peaksid kõik suuremad raudteevõrgud ja maanteed olema 5G levialas. Samuti peaks 5G olema 2020. aastaks kommertstegevusteks kättesaadav iga Liidu liikme kohta vähemalt ühes linnas. Eks saame lähiaastatel näha, kuidas need plaanid realiseeruma hakkavad.
