FORTE INTERVJUU | Värske ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Riias: 5G sõidukid võiksid aidata Eestit liiklussurmade nullimiseni

 (10)
FORTE INTERVJUU | Värske ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Riias: 5G sõidukid võiksid aidata Eestit liiklussurmade nullimiseni
Rene Tammist Konverentsil ettekannet tegemasFoto: 5G Techritory

Forte kohtus Riias toimunud 5G Techritory konverentsil praeguseks umbes kuu aega minister olnud Eesti ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri Rene Tammistiga. Arutasime ministri ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi sideosakonna nõuniku Aivo Lepa ja Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö osakonna juhataja Silver Tammikuga 5G tuleviku üle Eestis.

Küsin alustuseks seda: osades Eesti kohtades on isegi 4G siiani puudulik, miks 5G-d hakata praegu peale pressima, mida see muudab?

Tammist: Selleks on ühelt poolt meie majanduse huvi, teiselt poolt võimalused, mida see nii majandusele kui ka inimestele loob. 5G kasutuselevõtt on siiani osaliselt olnud baasvõrgu ehk fiiberoptilise kaabli võrgu arendamise taga. Nüüd on valitsuse poolt valmisolek 5G-ga edasi liikuda ja alustame oksjonitega juba sellel aastal, et siis 3,6 GHz sagedusala oksjonitevälja anda.

Mina isiklikult näen siin palju võimalusi ja minu arvates on 5G vaja selleks, et suurt andmete ülekannet võimaldada. Sellest on räägitud tegelikult juba aastaid – uuest majandusest, mis läbi selle võiks tekkida. Olgu see siis tööstuse neljas revolutsioon, asjade internet, digitaalne mobiilsus ehk isejuhtivad autod. Neid näiteid on palju ja toodi ka täna konverentsil potentsiaalseid võimalusi välja. Tavainterneti kasutuseks piisaks ka 4G-st, aga selleks, et liikuda uute võimaluste poole ja võimaldada uut kasvu, on 5G ikkagi vajalik.

Seotud lood:

Te ütlesite tänahommikusel paneelil, et 2020. aastaks võiks Eestis lainepikkuste müümine lõpule jõuda. Mis see aeg võiks olla, mil esimesed tarbijatele suunatud 5G võrgud jõuavad inimesteni?

Tammist: Hea küsimus. Sagedusalaoksjonite puhul on konkreetsed tingimused, eesmärgid ja investeeringud, mis operaatoritele seatakse.

Lepp: See on nüüd läbirääkimiste koht – seal on selline protseduur, et teed ministri määruse, millega määratakse sagedusalad ning tehnilise järelvalve amet viib siis ministri määruse alusel selle asja ellu.

Tammist: Siiamaani on see ka selliselt toiminud ja selles mõttes on siin võib-olla üks erinevus võrreldes mõnede teiste Euroopa riikidega, kus sagedusi antakse välja, aga tegelikult arendus- või ehitusinvesteeringuid ei järgne. Meil on see praktika olnud teistsugune ja me loodame seda ka jätkata.

Näiteks TalTechis praegu olev võrk, missugusel lainepikkusel see on või kas see on mingi erand?

Tammist: See on testvõrk, jah. Neid teste tõenäoliselt tuleb veel. Me ise oleme riigina hästi avatud nendele pilootprojektidele.

Kuidas läbirääkimised operaatoritega lähevad - kui palju nad on nõus raha investeerima? Väljahüütud summa konverentsil oli, et üle-Euroopalise võrgu välja ehitamine läheks maksma mitusada miljardit eurot. Kui suured need summad Eestis on?

Tammist: Läbirääkimised lähevad hästi. Nii palju kui mina tean ja olen operaatoritega suhelnud, siis huvi on suur ja ootused, et me alustaks sagedusala jagamisega on suured ja seda soovitakse teha võimalikult kiiresti. Huvi on olemas ja meie operaatorid teavad ka, et see on seotud investeeringutega ja see valmisolek neid investeeringuid teha on olemas.

Lepp: Meil on vedanud, et meil on kolm suurt operaatorit, kes omavahel konkureerivad ja tahavad olla ägedad ja seda võrku välja ehitada. Nad tahavad teenustega turule tulla – me anname sagedused, nad investeerivad oma mastidesse ja optikasse, et see ressurss oleks piisav, et saaks välja tulla oma pakettidega.

Kuidas rahastamine peaks olema? Konverentsil on palju räägitud, et erasektor, avalik sektor ja laiemalt isegi Euroopa Liit peavad väga palju koostööd tegema. Kuidas Eestis see tasakaal võiks olla – kui palju sellest võiks olla riigi osa, kui palju erasektori ja kui palju Euroopa Liidu osa?

Loe veel

Ma arvan, et ka see on läbirääkimiste küsimus. Ühelt poolt tulevad kohustused seoses sagedusala jaotamisega – need on ka konkreetsed investeeringud, mida me ootame operaatoritelt, teiselt poolt loob ka Euroopa Liit võimalusi. Näiteks tänane ühismemorandum (mille kohta saad pikemalt lugeda SIIT), mis sai Läti ja Leedu partneritega allkirjastatud, selle eesmärk on ka taotleda vahendeid alles läbiräägitavast Euroopa Ühendamise Rahastust.

Ka Euroopa Komisjon ütles peale allkirjastamistseremooniat, et see on konkreetne näide selle kohta, et Euroopa Komisjoni ettepanek on vajalik ja sellised projektid, kus liikmesriigid teevad omavahel koostööd ka digitaalse infrastruktuuri välja arendamiseks, eksisteerivad.

Lepp: Ma rõhutaks seda, et see 6400 kilomeetrit EstWINi võrku, mida riik on otseselt toetanud viimase pea kümne aasta jooksul..

Tammist: ...see on nagu selgroog selleks, et 5G kasutuselevõtt saaks toimuda. Selleks, et see saaks toimuda, on baasvõrgu arendamine olnud instrumentaalne. Ilma selleta seda teha ei saa ja siin on riik seda finantseerinud algusest peale.

Lepp: Ja siin ongi nüüd valikukohad – last mile on üks asi, millega tuleb tegeleda, kuid samas vaadates valdkonna arengut, siis 5G on üks ala, kuhu liikuda – testida, piloteerida ja neid test-bede luua ja seeläbi ka seda investeeringut defineerida.

Digital Baltic Road koostöölepingule alla kirjutamine Foto: 5G Techritory

Ma küsiks veel selle Digital Baltic Road-i kohta (loe rohkem SIIT)- kõik, mis seal enne ja pärast räägiti oli hästi loosunglik – kas see ongi pigem koostööleping lihtsalt ja midagi konkreetset paika ei ole pandud, või on ka juba Eestis keegi, kes tegeleb sellega konkreetselt?

Tammik: Ma natukene tean – ikka on ja isegi 4G võrgu baasil tehakse koostööd, kuid need on praegu pigem väikesed sammud, räägime näiteks liiklusmärkidest, mis reageerivad erinevatele mõjuritele.

Kas need on need samad “targad liiklusmärgid”, mis Pärnu maantee Tallinnast väljasõidul on?

Tammik: Jah, aga maanteeametid on need, kes hetkel on selle projekti raames koostööpartnerid. Kui me räägime näiteks 5Gst ja nendest omadustest, mis on tehtud selle koridori peale, siis ka see on koostöös maanteeametitega tehtav asi. Telekomioperaatorid jah, on need, kelle kaudu andmed liiguvad, aga maanteede välja ehitamine on alles ees. Sensorid on ikkagi maantee sees või ümbruses ja on raske ette kujutada, et seda on võimalik ilma maanteeametita teha.

Kas kogu fookus ongi selles, et tee ise on tark või tulevad sinna ka targad 5G sõidukid vurama?

Tammist: Eesmärk on ikkagi arendada see tee selliselt, et seal oleks võimalik nende isesõitvate sõidukitega liigelda – see on ikkagi see lõppeesmärk, selleks seda 5G-d vaja ongi.

Ja kas on mingi konkreetne ettevõte ka, kes sellega tegeleb?

Lepp: Praegu on see Tallinna Tehnikaülikooli ja Silberauto koostöös tehtud iseauto.

Kas see peakski pikemas perspektiivis olema sellele trassile suunatud?

Lepp: Kõik on võimalik.

Tammist: Me ei piira seda selle konkreetse pilootprojektiga, minu poliitiline visioon on see, et me oleme avatud uuteks pilootideks ja meie regulatiivne keskkond on ka täna seda soodustamas, et selliseid isesõitvaid sõidukeid meie riigis testida ja me peame looma need tingimused ja olema partneriteks ettevõtetele, et see visioon realiseeruks.

Tammik: Autotootjad ju kõik tegelevad sellega ja testivad päris ohtralt.

Tammist: Ma arvan, et meil on head tingimused edasi liikuda – Eesti oma kuvandi ja valmisolekute poolest ja kui võtame suuna 5G kasutusele võtmiseks, siis loome ka need tingimused.

Lepp: Minister ütles ka lava peal oma kõnes, et me ootame, et tuldaks ja testitaks. Neid iseautosid on nii Soomes kui ka Saksamaal, autotööstus teeb kõvasti lobitööd. Mida me tahame, on ju see liiklusohutus tegelikult ning võimalusi selle arendamiseks on väga mitmeid. Kuid selleks on seda 5G võrku vaja, muidu ei tule keegi proovima ja testima.

Tammist: Lõppeesmärk võiks olla isegi null-liiklussurmade visioon, kuhu me sellega tahaksime liikuda. Arvestades, kui palju on meie liikluses hukkunuid ja vigastatuid, siis see on ühiskonna suhtes selline siht, kuhu võiksime liikuda.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare