Möödunud nädal oli Facebooki mainele üks halvimaid eales, vähemalt mis puudutab ingliskeelset tehnikaajakirjandust. The Inquirer tegi selgeks, et Facebookis ei eksisteeri privaatsust, kuna see kasutab soovitussüsteemi, mis jälgib teie kontakte, mis teile meeldib ja mida te ostate.

EPIC süüdistab USAs Facebooki ebaausas äripraktikas - kasutajate info avalikustamises, mida nad ei teinud ise eelnevalt avalikuks. Nimelt, võite olla märganud, et olete muutunud fänniks mitmesugusele kraamile, mille kohta olete enne märkinud, et see meeldib. Sellise info avalikuks muutumine võib kohati piinlikkust valmistada ja segab neid, kes ei taha liituda gruppidega.

Facebook jagab kasutajatest ka infot firmadele nagu Microsoft, Yelp ja Pandora, ilma et küsiks esmalt nende nõusolekut. See puudutab näiteks seniseid töökohti, haridusteed, asukohta ja kodulinna, filmi-, muusika- ja lugemiseelistusi. See pole samuti esimene kord, kui nad on taolise käitumisega tähelepanu kogunud.

Möödunud nädalal kajastasid ajakirjanikud ka üht tõsisemat turvaauku, millega sotsiaalvõrgustik on seni silma paistnud. Kasutaja sai paari hiirekliki ja lihtsa triki abiga pealt vaadata sõprade parajasti aset leidvaid vestlusi ja nende viimaseid sõbranimekirjaga seostuvaid kutseid (jah, me üritasime leida sobiva vaste friend requestile).

See jama sai võimalikuks iroonilisel kombel tänu viisile, kuidas kasutaja oma turvasätteid vaatleb.

(Samal nädalal sai teatavaks tegelikult ka teine, vähem tõsine turvaauk. Osadele profiilidele lisandus rakendusi, mida nad polnud tellinud.)

Need jamad on seljataha jäänud, aga üks asi saab aina selgemaks. Kui tahate Facebooki kasutada, peate loobuma oma privaatsusest. Firma on andnud selgelt märku, et ei taga kasutajatele lubatud õigusi, kui tahab oma ärimudelit laiendada.

Ehk aitavad neid "valguse poolele" naasta kohtuasjad ja lahkuvad kasutajad?