Euroopa Kohus: netipakkujad ei pea klientide veebikasutust jälgima ega blokeerima
Meelelahutustöösturid on asunud viimasel ajal positsioonile, et ISPd ehk netiteenusepakkujad peaksid oma mängumaal netis toimuval nii-öelda silma peal hoidma ja piraatlust märgates seda takistama - kasutajalt ühenduse röövimiseni välja, kirjutab CNET.
Euroopa Kohus sekkus, kui Belgia valitsus otsustas, et autoriõiguste hoidjad võivad sundida netipakkujaid netiliiklusele filtrisüsteeme rakendama.
See sai alguse SABAM vs Scarlet kohtulahingust 2004. aastal, kus autoriõiguste ühing nõudis Scarletilt filterdatud netiteenuse pakkumist, aga need kartsid sellega teenuse ärilisele kasulikkusele surmahoobi anda (alates kõrgest maksumusest).
Techradar võtab selle tabavalt kokku: teil võib olla õigusi intellektuaalsele omandile, aga see ei tähenda, et teie õigused on teiste omadest (surfaja õigus privaatsusele) tähtsamad.
Euroopa Kohtu otsus ei muuda filtrite kasutamist ebaseaduslikuks, küll aga tähendab, et ISPd ei pea selle eest enam maksma.
Autoriõiguste eest seisjad võivad ISPd ikkagi kohtusse tirida, aga kui nad võidavad, ei tohi filtrite seadmine ISPde seaduslikku tavategevust rikkuda, legaalse sisu ülekandeid takistada ega kasutajatest isiklikke andmeid koguda.
Saitide tegevuse keelustamine (nagu hiljutine Newzbin2 juhtum) on vast ikka lubatud, aga belgialaste SABAMi hullud ideed püüda monitoorida iga failivahetuspaketi sisu ei lähe läbi.
Valitsused võivad nüüd muuta oma seadused Euroopa Liidu omale vastavaks või teha lobitööd muutuste nimel, et näiteks brittide Digital Economy Act ja prantslaste HADOPI võiksid paika jääda.
Meelelahutustöösturite esindajate lobiraha kulub ilmselt samuti valitsuste veenmiseks viimase suunas.
Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!