Digitelevisioon Eestis: kellele ja milleks? (VIDEOD)
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi siseosakonna juhataja Tõnu Nirk nimetab digilevi suurimat muutust senise televaatamisega võrreldes: inimesed saavad hakata hääletama nii-öelda rahakotiga. Kui teenus on hea, siis liitud ja maksad; kui kvaliteet ei rahulda, jääb ära.
Siin lisandub ka riigile oma roll: nii tarbija õiguste kaitsmine kui kvaliteedi tagamine, kui mõni teenusepakkuja "juhtub sellega natuke eksima".
Eesti riik hoiab sellega ka telesignaalide edastamiseks mõeldud sagedusi kokku, mis on ressursiks omaette. Sageduste väärtus kogu maailmas kasvab reaalajas - tundidega.
Riik saadab 1. juulist vabaneva ressursi avalike konkursside kaudu uuesti ringlusse. Nirk nimetab sihtgrupina ringhäälingu- ja andmesideteenuseid (eriti mobiilseadmetele), mis hakkavad seda ära kasutama.
Tehnilise Järelvalve ameti asedirektor Priit Soom märgib lisaks, et hiljuti külastatud kohtades on digileviks üleminekuks kõik tagatud ja probleeme on üksikuid, mis seostuvad peamiselt keskkondlike tingimustega. Oleme digiTV tulekuks valmis!
Levira juhatuse liige Tiit Tamm kirjeldab lõpus ka oma digiTV tulekuga seotud tööde senist igapäeva.
Tulekul on ka uued teenused ja inimene saab nende valikul olla senisest aktiivsem nagu selgub kolmanda klipi lõpus.
