Pikaks ajaks inimese ja arvuti vahelise suhtluse üheks põhivahendiks määratud seadme arendus algas kuuekümnendate aastate alguses Stanfordi ülikoolis. Esimene prototüüp sai valmis juba 1964. aastal, kuid seda demonstreeriti alles nelja aasta pärast San Franciscos toimunud arvutikonverentsil, teatab
.

1970. aastatel arendas seadet firma Xerox, aga esimene hiirega varustatud kommertstoode lasti välja 1981. aastal. See oli arvutisüsteem Xerox Star. Laiem avalikkus tutvus hiirega pisut hiljem — alles 1984. aastal, mil lasti välja Macintosh arvuti. Tollal ostis Apple seadme õigused ja lasi välja esimese hiirega varustatud personaalarvuti.

“Liigutades “hiirt” (väikest juhtseadet), ütlevad kasutajad Macintoshile, mida ta tegema peab,” kirjutati toona Apple Macintoshi pressiteates. “Tema abil saab menüüst vajalikke funktsioone või ekraanil graafikasümboleid valida. Tänu “hiirele” ei pea kasutaja enam meeles pidama tavalistes arvutites kasutusolevat suurt hulka segadusse ajavaid klaviatuurikäske. Tänu sellele õpitakse kiiremini ja arvutit on lihtsam juhtida.”

Hiire looja Douglas Engelbart on praegu 83-aastane. Finantsseisukohast tal leiutisega eriti ei vedanud — tema käes oleva patendi tähtaeg lõppes pisut enne seda, kui Apple esitles tehnoloogiat laiale publikule. Teisisõnu, Douglas Engelbart ei saanud 20 aasta jooksul, mil hiirel oli kogu maailma kasutajate töölaudadel kindel koht, mingit tulu.

Kuid 1998. aastal autasustas tolleaegne USA president Bill Clinton Douglas Engelbart´i medaliga tehnoloogiliste saavutuste eest, märkides, et ta osales nüüdisaegse arvutitehnoloogia alusepanemisel.

Aeg näitab, kas hiir elab veel 40 aastat. Viimastel aastatel arendatakse aktiivselt uusi inimese ja arvuti vahelisi koostöösüsteeme. Võimalik, et juba üsna pea saame me arvutiga suhelda žestide, hääle või puutetundlike ekraanide kaudu, hiir leiab aga endale koha muuseumis.