Arvamus: Miks ma vihkan Apple'it
Kuid viimastel aastatel kuuleb ja näeb aina rohkem seikasid, kus tragid müügikonsultandid üritavad kliente veenda soodsa Windowsi-arvuti või Androidi-telefoni pealt ümber Apple'i toodangule.
Kuigi Apple'i tooted on kallimad, väidavad müügiesindajad ning fännid, et asi on seda raha väärt, kirjutab Kahvel.ee.
Põhjenduseks tuuakse paremad tootekvaliteet ja tarkvaraline tugi, lihtsus, mugavus ning veel mitmeid muid argumente. Kuid, kas see kõik vastab ka tõele?
IT-valdkonnas üle 27 aasta tegutsenud ja viimased 6 aastat peamiselt Apple'i platvormil toimetanud Vootele Voit avalikustas oma Facebooki-lehel kokkuvõtliku kirjatüki teemal, miks ta vihkab Apple'it.
Voit on hobikorras remontinud ja uuendanud paljusid erinevaid Apple'i seadmeid. Edasi lugege juba tema arvamuslugu.
Alustuseks
Minu tööandja on kunagi öelnud, et inimesi võetakse tööle oskuste pärast ja lastakse lahti (halbade) iseloomuomaduste pärast. Ilmselt võib sama öelda Apple'i kohta.
Minu esimene isiklik kogemus Apple'iga oli 2007. aasta lõpus, kui sain oma käes hoida ja proovida esimest iPhone'i.
Ma olen alati fännanud häid ja intuitiivseid kasutajaliideseid ning skeptitsism "kogu telefon ainult puutetundliku liidesega" asendus üsna ruttu vaimustusega "see on läbimurre, esimest korda, kus ma tahan puutetundlikku ekraani kasutada".
Kuu aega hiljem ostsin Pariisist oma esimese iPhone'i, mis oli just äsja ametlikult Euroopasse müüki tulnud. Võimalik, et see oli esimene "ametlikult" töötav (mitte USA võrgust lahti häkitud) iPhone Eestis.
Viis kuud hiljem ostsin sellel hetkel maailma kõige õhema sülearvuti MacBook Air. Sellest kogemusest piisas, et kaks kuud hiljem tõmmata joon alla oma senisele PC-arvutipargile ning kogu kodukontoriga üle kolida Apple'i platvormile. iMacid, Airportid, Time Capsule ja Mac OS X Server.
Senine Windowsi/Linuxi emotsioon oli olnud kui autosõit Moskvitšiga – kohale saab, aga päeva lõpuks oled raputamisest, undamisest ja käikude ragistamisest väsinud.
Sellegipoolest tundsin ennast alati meisterjuhina, kes saab hakkama nii masina taltsutamise kui vajadusel näppude õliseks tegemisega.
Maci taha asumine oli kui Moskvitšist ümber istumine tänasesse lääne kvaliteetautosse. Kõik töötab sujuvalt, näeb hea välja ning on mõnus katsuda.
Mis siis juhtus?
Ilmselt sama asi, mis juhtub kõikide firmadega, mis on kord tippu jõudnud. Kogu aeg silme ees olnud eesmärk on järsku kadunud ning siis hakatakse tegelema mõttetute asjadega ehk olemasolevaid töötavaid asju lihtsalt moepärast ümber tegema.
Õunafirma üllitas sel sügisel uue versiooni oma mobiilsete seadmete tarkvarast (iOS 7), mis ühtede arvates näeb välja väga värskendav, teised aga öökisid ja arvasid, et see näeb välja nagu lasteaia esimesele rühmale tehtud tarkvara. Primitiivne ja värviline.
Ja see teine grupp omakorda jagunes kaheks. Ühed, kes mõne aja pärast leppisid olukorraga ning leidsid, et polegi nii hull, teised, kes ütlesid, et nad kasutavad vana süsteemi senikaua kui võimalik.
Mina kuulun sellesse viimasesse kategooriasse ega ole leidnud ühtegi sisulist uuendust, mis vääriks süsteemi uuendamist.
Probleemiks on aga see, et Apple hakkas neid konservatiive, kes pole nõus uuendustega kaasa jooksma, tasapisi ahistama erinevatest hüvedest ilmajätmisega. Näiteks uued versioonid mobiilsest kontorirakendustest töötavad ainult iOS 7-ga.
Nagu ikka, nii ka nende jõulupühade ajal pakub Apple kingituseks tasuta filme, rakendusi ja muusikat. Aga selleks vajalik rakendus töötab ainult iOS 7 peal. Need lapsed, kes pole usinad olnud ja süsteemi uuendanud, kingitust ei saa!
Küsimus pole siinkohas mitte mõnest tasuta asjast ilmajäämises, vaid pigem kasutajate segmenteerimises ja pealesundimises.
Loe täisteksti saidil Kahvel.ee.
