Üleeuroopaline elektrooniline ID peagi tegelikkus?

Käimas on üleeuroopaline projekt nimega STORK, mille üheks oluliseks mutriks on ka meie kodune AS Sertifitseerimis­keskus. Kuidas see ettevõtmine peaks võimaldama ühe Euroopa riigi kodanikul teises liikmesriigis oma elektroonilist identifitseerimis­vahendit kasutada, selgitab ettevõtte sertifitseerimise valdkonna juht Tarvi Martens.

Lühidalt ja maakeeles, mida STORK teeb, on see söödav?

Esiteks väljamaakeeli: projekti nimi on STORK ja see on akronüüm fraasist “Secure idenTity acrOss borders linKed”. “Stork” on maakeeli teatavasti “kurg”. Kurg toob tavaliselt midagi, lapsi või nii.

Käesoleval juhul on kurel noka vahel ID-kaart.

Kuid aitab kujundlikkusest. STORK on Euroopa komisjoni finantseeritud pilootprojekt, mis peaks aitama kaasa rahvuslike ID-kaartide ja ka muude rahvuslike elektrooniliste identifitseerimisvahendite (edaspidi eID) ristkasutusele.

Mis on probleem, mida STORK projekt peab lahendama?

Hetkel on mõeldamatu, et Eesti ID-kaardiga saaks välismaistesse e-teenustesse sisse logida. Ja muidugi ka vastupidi – meie kohalikud e-teenused kipuvad tundma ainult kodumaiseid autentimisvahendeid. STORK peaks looma üldise skeemi, kuidas seda probleemi lahendada, ja seda skeemi pilootprojektide kujul ka praktikas tõestama.

Millised Euroopa riigid on tehnoloogilisel tasemel, mis võimaldab projektiga liituda?

Üldiselt võiks öelda, et kõik on. Nimelt – STORK käsitleb ka ID-kaardist lahjemaid vahendeid. Nii näiteks on Hollandis kasutusel riiklikud paroolikaardid ja ka Inglismaal on elu paroolipõhine. Meiega võrreldaval tasemel on näiteks Belgia, Austria, Itaalia, Hispaania, Soome, aga see loetelu pole lõplik.

Üldse on Euroopas laiali jagatud üle 30 miljoni ID-kaardi.

Kas järgneb üleeuroopaline eID-süsteemide standardiseerimine, miks mitte?

Ühtesobivust saab teha tõepoolest kahte moodi – kas standardiseerida eID või siis proovida kokku sõlmida olemasolevad lahendused. Esimeses vallas käib samuti töö ning katuse alla on saanud ECC (European Citizen Card) ehk Euroopa kodanikukaardi standard. See on paraku aga nii uus asi, et reaalselt ECC-kaarte inimestel palju pole.

Kuna kaartide laiali jagamine on pikk ja kulukas protseduur, osutub praktilisemaks variandiks leppida identimisvahenditega, mis inimestel juba käes, ning kohaldada süsteeme nii, et e-teenuste pakkujad saaksid enda teenusesse sisse lubada igasuguste identifitseerimisvahendite omanikke.

Mis juhtub ID-kaardiga, kas see jääb selliseks, nagu see on?

STORK-projekti raames ei juhtu ID-kaardiga midagi. Kindlasti on aga mõne aasta pärast teemaks eID uus põlvkond ja siis ei saa enam ignoreerida ülalnimetatud ECC standardit.