Piltlikult öeldes, kui teil on arvutiekraanil lahti kuus programmiakent ja mingil põhjusel arvuti hoobilt seiskub, siis arvuti taaskäivitudes tuleb ette sama pilt ning tehtud töid ei ähvarda kaotsiminek. Operatsioonisüsteem ei vaja ka failide salvestamist — kõik andmed on püsivalt kogu aeg olemas.

Programmide oleku automaatseks hoidmiseks tegeleb Phantom pidevalt süsteemimälu kujutise salvestamisega kõvakettale. Esmapilgul tundub see olevat üks suur sünkroniseerimise probleem — kõik jooksvad programmid peavad korraks seiskuma, et nende sisemisest olekust saaks teha kujutise. Samas, kui ehitada seda eesmärki arvestades terve operatsioonisüsteem, siis pole see protsess enam nii ressursinõudlik. Phantom’i peamiseks kompetentsiks on süsteemikujutise tõhus loomine häirimata käimasolevaid protsesse.

Nii on ka Phantom’i programmeerimismudel senisest erinev. Näiteks soovides midagi salvestada Windows’i või Linux’i süsteemis, on see vaja kirjutada faili. Objektide serialiseerimise skeemi väljanuputamine on seejuures üpris keerukas, eriti siis, kui objekti struktuur on seotud teiste objektidega. Phantom’is ei ole faile selles mõttes, et programmeerija avab mõne failipideme, kirjutab sinna ja suleb selle.

Kasutaja poole pealt vaadates on olemas töölaud, kataloogid ja failiikoonid. Phantom’i operatsioonisüsteemis on fail aga lihtsalt objekt, mille olekut säilitatakse, mis tähendab, et failisüsteemi ei ole. Seda ei pea eraldi avama. Nii kaua kui programmis on sellele objektile mingi viide, siis on vaja luua selle jaoks (printME) kutsungimeetod ja andmed on alati olemas. See on ebastabiilses keskkonnas suur eelis.

Phantom’i tarbeks pole vaja hakata ka programme ümber kirjutama, vaid operatsioonisüsteem süsteem saab aru erinevatel virtuaalmasinatel põhinevatest programmeerimiskeeltest (Java, C#, Ruby, Phyton). Kui soovite, et programmid oskaksid kasutada kõiki Phantom’i „ajatuid“ võimalusi, on arendajatel ainult tarvis koodi pisut muuta. Samas töötab ka modifitseerimata kood, see on lihtsalt ebaefektiivsem.

Seni on Phantom’i operatsioonisüsteem veel arendusjärgus. Hetkel suudab ta arvuti käima tõmmata, programme jooksutada ja hakkama saada programmide oleku salvestamisega kõvakettale. Töös on ka ristarendusplatvormi tööriistad, mis automatiseerivad koodi portimist. Tegemist vajab veel graafiline kasutajaliides.

Zavališini lubaduste kohaselt tõstab Phantom programmeerijate tööjõudlust vähemalt 40 protsenti, parematel juhtudel kuni 400 protsenti.

Meditsiin, sõjavägi ja mobiilseadmed on kolm tehnoloogiavaldkonda, kus automaatne programmide oleku säilitamine säästab programmeerijatele palju vaeva ja hoiab ära vigu. Võimalik et Phantom võib jõuda ka äriserverite turule.

Pikemalt saab lugeda Phantom operating system koduleheküljelt.