Uuele traadita lahendusele on pandud nimeks „Integreeritud fotoonilise millimeeterlaine funktsioonid lairiba ühendusele“ (IPHOBAC, Integrated Photonic mm-Wave functions for Broadband Connectivity ) ja Euroliidu raha kulutati eriti kõrgetel sagedustel (extra high freguency, EHF) 30 — 325 gigahertsises vahemikus toimiva traadita ühenduse komponentide arendamiseks. Uudne lahendus teeb näiteks 60GHz ühendustest usaldusväärse ja odava lahenduse piirkondadele, kus pole ADSL infrastruktuuri, vahendab TheRegister.

Arendusmeeskonnas oli nii akadeemikuid kui ka tehnoloogiaettevõtete esindajaid, teiste seas Thales, Alcatel ja France Telecom. Meeskonda juhtis Duisburg-Esseni ülikooli professor Andreas Stöhr. Esimene valmiv toode on signaalimuundur, mis on võimeline genereerima signaali üle kogu EHF sageduse ja mida saab kasutada nii andmete edastamiseks kui ka radarites.

Kõige põnevam uue lahenduse puhul on 60Ghz sageduse kasutamine andmete edastamiseks. Katsete käigus suudeti tagada tugevas vihmas (25mm/tunnis) usaldusväärne side kilomeetrise lingi puhul. Isegi ekstreemsetes oludes, näiteks 85mm/h vihmas töötab link arendajate kinnitusel 99.9999 protsendil juhtudest häireteta vähemalt 600 meetri ulatuses.

60GHz sagedus on atraktiivne selleski mõttes, et USAs ja Jaapanis on see litsentsi(tasu)vaba ja Ofcom kavatseb selle kanali avada Suurbritanniaski. 2,4GHz (WiFi) võrkude totaalne levik näitab seda, kuidas üks sagedus võib õigetes turuoludes kasutamist leida. 60GHz lahenduse puhul on mõningaseks takistuseks see, et ühendus toimib ainult otsenähtavuse korral.

IPHOBAC uurib samuti 300 GHz sageduse võimalusi, kuid sellise sageduse puhul ulatub signaal ilmselt väga lühikese maa taha.

Idee kasutada litsentsitasuta 60GHz sagedust maapiirkondade ühendamiseks on igati tore — ja sobib euroopa rahade kulutamiseks — kuid reaalses elus tekitab see ilmselt suuremat konkurentsi linnades, kus kasutajate tihedus teeb sellest tulutoovama ettevõtmise.