Ansip ütles oma kõnes, et kuigi Läänemere regiooni iseloomustab üldine kõrge digitaliseerituse ja majandusarengu tase, hoiavad regiooni veelgi suuremat arengupotentsiaali tagasi riikide erinevad majanduslikud huvid ja poliitilised mured. Selles pole mitte midagi erilist, see on mõistetav, kuid vaid koostöö on võti, kuidas kasvatada ühist heaolu ja luua täiendavat väärtust.

„Kui soovime, et Euroopa Liidu majandus oleks konkurentsivõimelisem, et innovaatilised ettevõtted saaks siin areneda, siis peame moodustama ühtse digitaalse turu. Ühise digitaalse turu eesmärgiks on kasutades digitaalseid tehnoloogiaid ühendada inimesi ja ettevõtteid riikides, regioonides või kogukogukondades üle terve Euroopa,“ ütles Ansip.

„Euroopa Liidus peab olema kõigil ja igal pool ligipääs ülikiirele internetile, kaasaarvatud 5G võrgule. Oleme paika seadnud eesmärgid, et seda saavutada ja vähendada regioonide erinevat digitaliseerituse taset,“ sõnas Ansip.

Kaabel Soomest Aasiasse?

Läänemere regioon on digiarengus vedur. Hea näide on Helsingi ja Rostocki vaheline veealune internetikaabel C-Lion1. „See kaabel parandab terve regiooni reaalaja ühendusi ning on aidanud positsioneerida Soome andmekeskusena. Käimas on uuringud, et rajada Soome ja Aasia vahele läbi Arktika minev täiendav kaabel,“ ütles Ansip.

Euroopa Liit toetab ülikiiret lairiba interneti ühendust praeguses eelarveperioodis kuue miljardi euroga, et muuta lairiba internet rohkem kättesaadavamaks ja rajada erinevaid digitaalseid infrastruktuure ning seda eriti äärealadel.

Kolm miljardit võrkudele 5G-süsteemidele

„Järgmises eelarveperioodis plaanitakse digi-Euroopa programmi investeerida üle üheksa miljardi euro. Kolm miljardit investeeritakse omakorda suurte võimustega võrkudesse ja 5G-süsteemidesse,“ sõnas Ansip.

„Ootame Euroopa Liidu liikmesriigid, inimesed ja ärid panustaksid digitaliseerimisse sama tõsiselt nagu seda teeb komisjon, üksnes siis saavutame oma plaanidega edu,“ ütles Ansip.

Läänemere strateegia on Euroopa Liidu esimene makroregionaalne strateegia, millel on kolm eesmärki: kaitsta Läänemerd, ühendada regiooni ja suurendada heaolu. Strateegia puudutab 80 miljonit inimest (17 protsenti ELi elanikkonnast) ja kaheksat ELi riiki – Eesti, Leedu, Läti, Poola, Rootsi, Soome, Taani ja Saksamaa.

Aastafoorumit korraldavad välisministeerium ja Balti Arengufoorum, tehes koostööd keskkonnaministeeriumi, Euroopa Komisjoni ja teiste partneritega. Aastafoorum on kaasfinantseeritud Euroopa Regionaalarengu Fondi programmist «Interreg – Baltic Sea Region».