ABIMEES: Kuidas koostada ja paigaldada videovalvesüsteemi

 (13)
ABIMEES: Kuidas koostada ja paigaldada videovalvesüsteemi
Foto: Mobotix (tootja)

Järgnev analoog- ja digitaalsete süsteemide võrdlus annab soovitusi, millele mõelda enne videovalve paigaldamist.

Nõudmised vastupidavusele ning pildi ja heli kvaliteedile

Kui vajad videovalvet, mis salvestaks detailselt ja kõrglahutuse (HD) kvaliteediga, siis oleks õige valik megapiksel IP kaamerad.

Analoogtehnoloogia pakub kuni 0,4 megapikslist otseülekannet ja salvestatud pilt on reeglina vaid 0,1 megapikslit (CIF).

MOBOTIX megapiksel-võrgukaamerad on aga 3,1 megapikslised ja lindistavad umbes 30 korda detailsemalt kui analoogtehnoloogiaga kaamerad.

Kõrgema resolutsiooniga analoogkaamerad on küll võimelised lindistama detailsemalt (4CIF), kuid neil on probleeme video taasesitusega.

Kui on tarvis, et kaamera lindistaks nii päeval kui ka öösel, oleks mõistlik soetada CCTV ja võrgukaamera.

Kaamerad, mida kasutatakse lindistamiseks väljas, peaksid olema võimalikult väheste mehhaaniliste liikuvate osakestega ja ilma eraldiseisva jahutuse või soojenduseta, kuna videokaamera peab väljas vastu pidama ka ekstreemsetele temperatuuridele ning see säästab nii opereerimise kui ka hoolduse kuludelt.

Heli - analoogsüsteemidega on audiovalve võimalik vaid eraldi kaableid kasutades. Võrgukaamerad, millel on integreeritud heli, saavad lindistada ja sünkroniseerida heli koos videoga või integreerida see samasse videovoogu.

Missugused võimalused on Teil juba olemas?

Reeglina on IP videovalvesüsteemi ülesseadmine üsnagi lihtne ja kulutõhus, kuna paljudes ettevõtetes juba on IP põhised võrgud kasutusel.

IP põhise videovalvesüsteemi paigaldamine on taskukohasem kui analoogsüsteemi ülekandmine koaksiaalkaabli kaudu, kuna vajalik infrastruktuur on juba olemas, kuid koaksiaalkaablid peab eelnevalt analoog CCTV süsteemi jaoks installeerima.

Analoogkaamerate jaoks peavad olema eraldi installeeritud ka energiaallikad, mis toob samuti kaasa lisakulutusi. Seevastu kasutavad IP kaamerad reeglina IEEE 802.3af standardit PoE (Power over the Internet) jaoks.

Pildi ulatus

Nii analoog- kui ka digisüsteemid pakuvad kaameraid vastavalt erinevatele vajadustele, kuid megapiksel-süsteemidel on üks oluline eelis võrreldes analoog- või standardse IP-süsteemiga - tänu kõrgemale resolutsioonile on tarvis vähem kaameraid, et vajalik salvestada.

Tänu poolkerakujulisele kaamerale on võimalik salvestada panoraam- või 360-kraadine vaadet.

Sel viisil on võimalik kindlustada kogu ruum vaid ühe kaameraga ning vajalikud korrektsioonid pildimoonutuste likvideerimiseks leiavad aset juba kaameras.

Andmete edastus ja ülekandekiirus

Analoogtehnoloogia eelis on ülekanderaja olemasolu, mis muudab kaamerasüsteemi funktsioneerimise sõltumatuks võrgu ülekandekiirusest.

Digitaalse tehnoloogiaga on aga teised lood - kui vaja kasutada mitut (kõrge resolutsiooniga) kaamerat, peab seadma üles spetsiaalse võrgi video jaoks, et vältida probleeme ülekandekiirusega.

Seevastu detsentraliseeritud süsteem nõuab märksa väiksemat ülekandekiirust, kaamera on varustatud arvuti ja vajadusel digitaalse mälukaardiga (MicroSD); seega ei vaja süsteem nii võimast võrgu ülekandekiirust, kuna andmed protsessitakse juba kaameras.

Mälu

Analoogsüsteemiga on andmed lindistatud reeglina DVR-, NAS- või SAN-süsteemiga.

Pilte saab vaadata erinevatel ekraanidel reaalajas, kuid selleks on need esmalt tarvis digitaliseerida.

Kuna kaameratel pole integreeritud mälu, siis võivad andmed tsentraalse mälu süsteemirikke korral minna kaduma. See kehtib ka ilma sisemäluta võrgukaamerate puhul. Sisemälu olemasolu korral on võimalik sedalaadi probleeme vältida.

Ligipääsetavus

IP videokaameratega on võimalik teha turvaliseks pea iga asukoht, tarvis on vaid internetiühendust ja internetiga varustatud seadet.

Sama kehtib ka analoogsüsteemide kohta, kuid seda eeldusel, et pildi andmed on digitaliseeritud ja võrku toimetatud.

Võrgukaamera eelis on see, et pilti saab jälgida reaalajas ükskõik millisest netiühendusega arvutist ning samal ajal otsida vajadusel lindistust.

Võrgukaameraga on võimalik anda juhiseid ka eemalt ning selle tarkvara on vastavalt vajadusele võimalik uuendada.

Võimalused laiendusteks

Loe veel

Kui on tarvis kaamera asukohta muuta, siis analoogkaamera puhul on vaja koaksiaalkaablid uuesti installeerida; võrgukaamerad vajavad seevastu vaid võrguühendust.

Turvalisus

Analoogkaamera puhul saadetakse signaal üle koaksiaalkaabli ilma igasuguse autoriseerimise või kodeerimiseta; see muudab signaali püüdmise või asendamise lihtsaks.

Võrgukaameratega on videoandmed kodeeritud ning see tagab usaldusväärsuse ja turvalisuse.

Kulud

Kui IP infrastruktuur on juba olemas, on võrgukaamerasüsteem kulutõhusam kui DVR-põhine analoogsüsteem, kuna kasutaja saab vältida mitmeid lisakulutusi ja võrgukaamerate süsteem vajab vähem hooldust, säästab aega ja raha.

Seda kõike eeldusel, et olemasoleva võrgu tööd ei takista või sega andmetest tingitud lisakoormus.

Kui kasutuses on palju IP kaameraid, siis on turvalisust silmas pidades soovitatav installeerida eraldi võrk. Kui on tarvis installeerida lisakaableid, ei saa enam väita, et digisüsteemid on alati lihtsamad ja kulutõhusamad.

Erandiks on detsentraliseeritud süsteem, kuna andmeid protsessitakse kaameras, mis muudab koormuse võrgule minimaalseks.

Tagatis tulevikuks

Kui kasutaja soovib tulevikus laiendada või integreerida oma turvasüsteemi, siis on võrgupõhised videolahendused parim valik.

Vaid sellised süsteemid annavad võimaluse integreerida "kolmandate osapoolte" süsteeme nagu tuletõrjealarmi või alarmi, mis kaitseb sissemurdjate eest. Analoogsüsteemid selliseid valikud ei paku.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare