11 tehnilist uuendust, mis fotograafiale uue suuna andsid
Techradar koostas ülevaate 11 tehnoloogiast, millele fotograafia, nagu seda täna teame, toetub.
Hõbehaliidid
Meie digiajastul on kerge unustada, et foto sünd oli kunagi pikaldane protsess, näiteks fotopioneer Joseph Nicéphore Niépce kulutas esimese püsipildi saamiseks kaheksa tundi!
Pildi tegemise ja säilitamise saladus peitub hõbeda unikaalsetes omaduses ja valgustundlikkuses. Moodsad fotofilmid toetuvad hõbehaliididele (valgustundlikud ühendid, mis sisaldavad halogeene ja hõbedat). Need on hõbeda ja halogeenide (broom, kloor, jood) ühendid, mis püsivad želatiinipõhises emulsioonis. See maagiline valem võimaldab kiireid säriaegu, kõrget valgustundlikkust ja stabiilsust.
Välklamp
Fotograafia eeldab valguse olemasolu, mistõttu välgu leiutamine oli väga vajalik, eriti kui tahate tubastes tingimustes pildistada. Esimesed siseruumifotod loodi lavavalgustuse ja elektriliste kaarlampide abil, aga fotograafid hakkasid ruttu teisi variante leiutama. Nende seas on magneesium, mis väljastas omapärase välgu (ja palju suitsu ja tuhka). Esimene kaasaegne välgutehnoloogia ilmus 1927. aastal.
Peegelkaamerad
1884. aastal leiutatud peegelkaamera toetub peeglitele pildinäidiku ja objektiivi vahel, et anda pildistatavast tõene pilt. SLRid ehk peegelkaamerad muutusid populaarseks 1930ndatel tänu esimestele 35 mm mudelitele, ja tõid kaasa palju uuendusi nagu autofookus ja TTL (ühe objektiiviga peegelkaamera, kus fotograaf näeb pildistatavat stseeni läbi sama objektiivi, mille abil toimub pildistamine, ja särituse määramine toimub samuti läbi objektiivi).
Autofookus
Automaatse teravustamise lõi firma Ernst Leitz (hiljem Leica) 1970ndate lõpus. See kasutab kaameraobjektiivi siseseid sensoreid stseeni analüüsimiseks, et otsustada, mida teravustada - hoiab kokku vaeva seda käsitsi teha.
Moodsad autofookussüsteemid on üllatavalt arenenud: kasutavad keerukaid algoritme, et paljudele objektidele kaadris fookustada, isegi kui need liiguvad. Näiteks näo- ja naeratuse tuvastus on võimalikud just tänu sellele.
Polaroidi kiirpildikaamera
Kui pildistamise mõte peitub hetkes - kohene ligipääs fotodele ja võib-olla ka nende jagamine - peame tänama Polaroidi. See andis meile alates 1947. aastast just selle võimaluse, kinkides vabaduse näha ülesvõtteid neid fotolaborisse saatmata, mis võib olla tülikas ja luua piinlikke olukordi. Digikaamerate tulek on iroonilisel kombel Polaroidi praktiliselt tapnud, kuigi see läbib hetkel omamoodi renessansiaega.
Digikaamera
Suurimad innovatsioonid koondavad ala tehnilise progressi (nagu need, mis kirjeldatud ülalpool) ühte mugavasse kasutajasõbralikku paketti. Seda teebki just digikaamera. See on vabastanud meid ka pildistamisega seonduvast suurimast tüütusest - osta, kasutada ja siis ilmutada filmi ainult selleks näha, kui palju vigu tegite ja raisku lasite. Nüüd võite aga sadu pilte teha ja neid kohe üle vaadata, mis võimaldab kergemini vigadest õppida ja jätab samas eksperimenteerimisruumi.
Adobe Photoshop
Propagandategijad, poliitikud ja kirjastajad on fotodega manipuleerinud sellest ajast, kui Abraham Lincolni pea ilmus 1860. aastal John Calhouni keha küljes. Nüüd võib seda igaüks, suuresti tänu Adobe'i Photoshopile. Programm oli algselt loodud Apple Macintosh II arvutitele ja on muutunud fotograafidele sama oluliseks tööriistaks kui kaamera, välk ja statiiv. Viimane Photoshopi väljalase Macile ja Windowsile sisaldab suure kuhja tööriistu piltide kohendamiseks; piiriületamine võib olla väga kerge.
Pildisensorid
Filmipõhise foto entusiastid kogevad teiste kaastunnet ja põlgust, kuna digifotograafia on nii kõikjalviibiv - profitasemel digipeeglitest nende rämpskaamerateni, mis asustavad enamikke mobiiltelefone.
See juhtus pildisensorite loomise tõttu, mis töötleb valgust ja muudab selle ilma filmi, hõbehaliide või vastikuid keemilisi protsesse vajamata pildiks - tehnoloogia, mis tuli kasutusele 1951. aastal. Paljud tänased kaamerad kasutavad CCD asemel CMOS-sensoreid, sest need on odavamad ja kergemad valmistada, ning tarbivad palju vähem energiat.
Liitiumioonakud
Tänu tehnoloogiatele nagu automaatne teravustamine ja mootoriga filmi edasikerijad, vajavad kaamerad alati natuke rohkem tuge, et protsess oleks kerge. Tarbijadigikaamerate tulek 1990ndate keskel tõstis aga energiavajaduse lakke. Sony päästis mängu 1991. aastal esimeste liitiumioonakudega, mis on väikesed, aga sisaldavad palju "toitu".
Välkmälu andmeruumina
1990ndatel ilmusid esimesed massturu-digikaamerad, mis innustas tootjaid turule tooma mitmesuguseid pildifailide säilitamise vahendeid - flopiketastest mikroketasteni. Välkmälukaardid kujunesid favoriidiks, kuigi pakkusid üsna piiratud andmeruumi ja maksid kohutavalt palju. 20 aastat hiljem on olukord tublisti muutunud - enamik välkmälukaarte on väga taskukohased, kuigi SanDiski Extreme Pro 64 GB isend võib endiselt vee silma tuua.
Internet
Facebookist Flickrini - tundub, et inimestel on tekkinud ohjeldamatu iha elust iga minutit dokumenteerida ja tulemused netti riputada, kasvõi võhivõõrastele vaatamiseks. Internet on muutnud fotograafiamaailma selleläbi väga palju.
