10 aastat Androidi: vaatleme, milline oli maailma esimene Android-telefon

 (4)
10 aastat Androidi: vaatleme, milline oli maailma esimene Android-telefon
HTC Dream avatud klaviatuurigaFoto: Marcus Sümnick, Wikimedia Commons

Pühapäeval möödus kümme aastat sellest, kui välja kuulutati maailma esimene Android nutitelefon: HTC Dream, mida USAs tunti ka T-Mobile G1 nime all. Forte uuris, missugune oli maailma esimene Android-telefon ning milliseid funktsioone see pakkus.

Esimene iPhone oli välja tulnud juba pea aasta tagasi ning telefoniturul olid tegijad veel sellised firmad nagu Blackberry ja Windows Phone, millest nooremad telefonikasutajad ei pruugi isegi kuulnud olla. Tegemist oli pisikeste füüsiliste klaviatuuridega taskuarvutitega.

Ka esimene Android telefon pidi selline tulema, kuid Apple'i iPhone'i tulek ja selle populaarsus panid Androidi looja Andy Rubini telefoni disaini osas ümber mõtlema: telefonil sai olema nii puutetundlik ekraan kui ka täismahus klaviatuur, mille sai "välja libistada". Nimelt ei uskunud Androidi toonased insenerid, et virtuaalsed klaviatuurid kunagi laialtkasutatavaks saaks. Nende hinnangul ei pakkunud sellised klaviatuurid piisavalt füüsilist tagasisidet ning ei olnud seega kirjutamiseks mugavad.

Telefoni tagaküljelt võis leida maagilise kirja "With Google" Foto: Marcus Sümnick, Wikimedia Commons
Seotud lood:

Androidi trump pidi olema integratsioon Google'i teenustega ning see oli ka üks peamisi põhjuseid, miks Linuxil põhinev uus operatsioonisüsteem populaarseks sai. Telefonis sai integreeritult kasutada Google Mapsi, YouTube'i Gmaili ja Google'i otsingut, mis selle aja kohta oli uudne lahendus. Kuid samas ei olnud hea ühenduvus Google'i teiste digilahendustega ainus põhjus, miks telefoni kiideti: positiivseks peeti ka teavitustesüsteemi ja head koostekvaliteeti, mis sellest, et telefoni välimus oli pigem robustne.

Isikupärastamine on võti - või hoopis lukk?

Androidi keskmes pidi olema seadme lihtne isikupärastamine ja avatud lähtekood, mis võimaldas igal arendajal teha telefoniga, mida ta ise soovib. Näiteks sai programmeerimisoskusega inimene ise enda uuele telefonile teemasid luua.

Kõik oli ilus selle hetkeni, kuni tuli esimene uuendus. Eelneva versiooni teemad ei ühildunud enam uue tarkvaraversiooniga ning arendaja pidi enda teemat uuesti pisut parandama, et asjad kooskõlas oleks. Iga uus seadme versioon aga tekitas kõikidele sellistele pisiarendajatele hulgaliselt peavalu ning paljud neist jätsid oma algsed hobiprojektid katki.

Teine probleem oli Androidi rakendustepoega, millel puudus nii range kontroll kui Apple'i äpikeskkonnal. See küll tõi Androidi platvormile rohkem arendajaid, kuid tekitas turvariske ning taaskord peavalu pisiarendajatele. Isikupärastamisega kaasnevad väikesed koodimuudatused võisid käituda ettearvamatult ning tekitada erinevaid tõrkeid.

Ulmevidin aastast 2038

Telefonil oli viis navigeerimisnuppu - helistamisnupp, kodunupp, menüünupp, tagasi-nupp ja toru ära panemise nupp. Lisaks nuppudele oli telefonil ka navigeerimispallike, mille abil sai ekraanil valikuid teha, kui sõrmega jändamiseks viitsimist polnud või kui lihtsalt sõrmega juhtimine liialt piinarikas tundus. Mingil põhjusel puudus telefonil ka 3,5 millimeetrine kõrvaklapipesa, selle asemel tuli kasutada spetsiaalset adapterit.

Loe veel

Hulgaliste nuppude ja huvitava disaini tulemusena võrdlesid toonased arvustajad telefoni justkui mõnest vanast ulmefilmist pärit vidinaga, mida ennustatakse aastaks 2038. Tegelikult oli telefon tulevikust kaugel. Protsessor oli 528 MHz taktsagedusega ning telefoni RAMi ehk muutmälu oli ülivähe - 192 MB. Ka sisemäluga polnud asjad paremad (256 MB), kuid seejuures oli abiks vähemalt SD-kaardi tugi, tänu millele sai telefoni juurde kuni 16 GB sisemälu. Toonaste iPhone'ide näitajad olid küll mõnevõrra paremad, kuid mitte märkimisväärselt.

Kaameral oli 3,15 megapikslit ning autofookus. Kuigi see kõlab võrdlemisi halvasti, ei teinud telefon tegelikult üldse nii kehvasid pilte kui võiks arvata. Ka ekraan oli tänastega võrreldes uskumatult halb: 320x480 pikslise eraldusvõimega 3,2 tolline seadeldis ajas ilmselt nii mõnelgi inimesel pea valutama.

HTC Dreamiga tehtud foto Foto: Anchitk, Wikimedia Commons

Telefoni müüdi 2008. aasta 20. oktoobrist kuni 2010. aastani. Poleteada, mitu telefoni ülemaailmselt kokku müüdi, kuid T-Mobile andis 2009. aasta aprillis teada, et USAs on müüdud üle miljoni seadme, mis oli USA sideoperaatori 3G võrku kasutavatest seadmetest toona lausa 2/3. Sellega haarati poole aasta jooksul USA nutitelefonide turust lausa 6%.

Praeguseks on Android jõudnud juba 9.0 operatsioonisüsteemiversioonini, mis kannab nime Pie. Samuti on tegemist maailma kõige populaarsema OS-iga üldse - tänapäeval on veebikasutajaid näiteks rohkem Androidil kui Windowsil. 2016. aasta andmetel on Androidi nutiseadmete turuosa 87,5% ning 2017. aasta maikuus teatas Google kahest miljardist aktiivsest kasutajast.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare