Ssangyong Motor Company on India kapitali najal innukalt edasi rühkiv Lõuna-Korea autotootja, kellele näikse imponeerivat Subaru ärimudel. Ssangyong soovib samuti, et nende autod seostuks ennekõike praktilisuse, ohutuse ja usaldusväärsusega.

Sestap pole imekspandav, et nende mudelid näevad maasturisarnased välja ka juhul, kui end vaid esirataste abil edasi vinnavad. Eestis on seni rattad maha saanud esi- ja nelikveoline Tivoli ning nelikveoline Korando, nüüd on saadaval ka Rextoni teine põlvkond, mille eelkäija üritas püstitada jäärapäisuse ilmarekordit.

Nimelt keeldus ta pikka aega koosteliinilt lahkumast - esimesed Rextonid tulid müüki juba 2001. aastal ja kuigi tootja ise lahterdab seda mudelit kolme põlvkonda, pole aastast 2006 ja 2012 tootmisse tulnud autod ei midagi muud kui ulatusliku uuenduskuuri läbinud versioonid.

Mida ei saa öelda uustulnuka kohta, mis on mootorit kõrvale jättes tõesti uus auto. Rexton on näide kaduvast liigist: täisraamile ehitatud viie- või seitsmekohaline maastur, millel on ette näidata ka aeglusti ja millega sõitmine meenutab kohati vana kooli Jaapani maasturit.

Kuid viimastest erineb Ssangyongi lipulaev nii sõltumatu tagavedrustuse kui ka korraliku siseviimistluse poolest ja kui jätta kõrvale vedrustuse mõnevõrra puine eelhäälestus, siis on tegemist vaikse, üsna mugava ja ruumika autoga.

Maaslamaja rollist on õnnestunud pääseda ka kujunduse osas, sest kuigi suuremad rattakoopad koos madalama vööliini ja õhema D-piilariga teeksid auto oluliselt enam meeldivaks, pole uustulnuk kindlasti võrreldav sääraste „saavutustega“ nagu näiteks Ssangyong Rodius, mis andis inimeste ja kurjade koerte hirmutamisel relvast paremaid tulemusi.

Loe edasi whatcar.ee-st!