• Lisandunud aktiivturvalisuse süsteeme
• Viis varustustaset
• Odavama otsa hind alla 20 000 euro

Uuenenud viieukselisest Civicu sarjast, selle kaasajastatud infolustikastist ning aktiivturvalisuse vidinatest ei ole me seni pikemalt kirjutanud. Kolmepäevasel Eesti-sisesel proovisõidul oli mul aega kogu seda ilu seest ja väljast lähemalt uurida.

Rõõmurikkujana vihjan kohe alguses, et seni Civicu tugevuseks olnud sõiduomadused ja funktsionaalsus on ka uuenduskuuri läbinuna jäänud tema tugevusteks, kellad ja viled aga on jätkuvalt rohkem inseneride rõõm oma oskustest kui kasutajamugavuse hüppeline paranemine.

Äratundmisrõõm esimesest pilgust: see on Civic!

Viiest variandist vaid Civic Sport jagab disainereid kiireima esiveolise, Type R-iga. “Mahavoolav” esivõre, 17” mustad valuveljed ja tagaspoiler peaksid rõhutama sõiduki sooritusvõimet kõigis üheksas värvitoonis, mis valikus on. Moodne LED sõidutulede triip meenutab veekalkvel silmi ning on standardis kõigil viiel varustustasemel.

Spordist kraad kangem Lifestyle ja kaks kraadi kõvem Executive näevad välja samavõrra isased, aga on omakorda varustatud veel mitmesuguste elektrooniliste mugavusvidinatega. Terav silm märkab aga olulisimat erinevust nende kolme "kurjema" vahel- vaid Sport versioonis on Civicul eriilmeline, ühtlaselt ruudutatud suur iluvõre ning õhuavade katted.

Mulle meeldib, et Honda on Civicu ilulõikust läbi viies jätnud alles eristuva; tänaseks juba peaaegu et klassikuna mõjuva mulja väliskuju ning rõhku on pööratud sisemuse veelgi kompaktsemaks muutmisel. Sportlikud pisilisad tulevad kahtlemata kasuks ostuotsuse langetamisel, minu silmale mõjub ilma spoilerita Civic kui lambakääride alt läbi käinud voonakene.

Natuke nalja peab ka saama! Ma ei ole ainus, kelle üle Civic proovisõiduperioodil nalja viskab- viieukselise tagumiste sissepääsude lingid on uputatud ülemisse uksenurka, mis tähendab, et ülelibiseva pilguga autole lähenedes püüab julge kaks kolmandikku taharitta pugeda esiukse kaudu.

Oleks aprill, saaks nõrgemate arvel nalja nabani, kui aga sõbranna oma verssokipikkuse kunstküünega lingi serva taha takerdub, siis ei aita ka naljakuule mõtlemine. Kui oleksin vähegi bravuurikam, edastaksin lingi väljamõtlejale eesti naisterahva suust tulnud teksti otsetõlke.