WhatCar?-i proovisõit: Fordi uus S-MAX – esireas luksus, tagareas askees
Seekord vaatame lähemalt pesakonna suurimat, kuni seitse sõitjat mahutavat S-MAX'i, mille esimesed eksemplarid peaksid Eesti teedele jõudma juba hilissuvel, kirjutab WHATCAR?
Ford ei ole kaasa läinud üldise võidujooksuga, nimetada kõiki tooteid moodsalt krossoveriks ümber, vaid on truuks jäänud MPV-le (ing multi-purpose vehicle).
Mahtuniversaal S-MAX on aus valik inimesele, keda mäng mõistetega ajab segadusse ning kes tahaks autosse ära mahutada lihtsalt palju inimesi ja palju kaupa.
Välisilmes rohkem aerodünaamilist konservatiivsust
Fordi disainer räägib ajakirjanikele sütitavalt, kuidas S-MAXi joonistades oli juhtiv idee saavutada võimalikult puhas välisjoon ning vältida kõikvõimalikku vidinarohket visuaalmüra.
Selle kontseptsiooni tulemusena peaks S-MAX olema linnapildis selgelt eristuv, meeldejääv, äratuntav, rääkimata luksuslikkusest, kaasaegsusest ja kõigist neist epiteetidest, millega uusi sõidukeid enamasti ikka tutvustatakse.
Võimalik, et ma pean endale prillid hankima, aga kaugelt vaadates on S-il ja C-l raske vahet teha; nipp on jälgida esilaternate disainijoont- S-MAXil on see kitsam ja ilma C-le iseloomuliku “jõnksuta”.
Küll aga rõõmustab mind teadmine, et füüsikatund on inseneridel-disaineritel asja ette leinud. S-MAXi kerekuju on eelmisest aerodünaamilisem ja sihvakam. Esimene piilar on nihutatud tahapoole ja selle juures on spetsiaalsed tuulesuunajad. Nende tõhususest saame aimu siis, kui 180 km/h kiirteel uhame- autos on suhteliselt vaikne!
Reljeefsed triibud kapotil on venitatud pikemaks ning kaks äärmist suubuvad elegantse kaarega esipiilarisse. Kroomitud esivõret on veidi tõstetud ning koos trapetsikujulise grilliga annavad (väikese mööndusega) trapetsjad sihvakad LED-esituled auto ninaosale rõõmsalt imestunud ilme.
Voolav keskkonsool ja taburet teises reas
Sisse istudes on esimene mulje üsna pompöösselt plastmassine. Ninna lööb vänge “uue auto” lõhn. Plastmassi on eriilmelist- läikivkõva ja meeldivalt pehmet. Õnneks on see kõik omavahel tihkelt kokku sobitatud, nii, et koostekvaliteedi üle nurisema küll ei pea.
Esiistmed on väga mõnusad, puhas Ameerika! Ergonoomilised, külgi tugevalt toetavad ning “kandja” keha järgi sätitavad. Teine rida on eri ooperist. Seal sõitjad saavad nautida küll eraldi kliimaseadme võlusid, aga kolm suhteliselt kitsukest istet on õhukesed ja kõvad nagu köögitaburet.
Kolmandas, hädavajaduspõhises reas, annan ma säärase taburetja tagupalede maandumispaiga andeks, aga teises reas tahaks istuda- suur ja ruumikas, tippvarustuses ka panoraamkatusega auto on nagu loodud pikkadeks, pesakondlikeks maanteetrippideks.
Samas on igal asjal oma head küljed. Kui on 3 last, siis turvahällile ja -toolidele pole pehmet patja alla vaja, piisab toolist, mida tootja nimetab “staadioniistmeks”.
Kui kellelgi on soov, istuda kitsukeses kolmandas, saab teise rea toolid lauaks kokku lappida. Lisaks leiab kõikjal S-MAXis kuhjaga nutikaid panipaiku. Ärme lase tujul langeda!
Kui kellegi on soov üldse mitte istuda, saab kõik viis istet 32 eri moel kokku lappida, kuni ühtlaselt õhukese tasapinnani ja vedada S-MAXis näiteks kolmveerand kollast tiibklaverit Tartust Leisile.
Vajutad nupust pakiruumi seinal ja toolid langevad nagu loogu. Lihtsuse võlul on nimi ka- Easy-Fold. Seda masti autodes on säärane assisteeriv süsteem kasutusel esmakordselt.
