Kui Google Waymo, Uberi ja muude ettevõtete isejuhtivatel masinatel on küljes hulk väliselt silma hakkavat erivarustust - lidarid ja muu - siis see auto ei olnud iseenesst kuigi tähelepanuväärne. The Guardian kirjutab, et Arlingtoni liiklusekeerisesse sekkunud auto armatuuril oli vaid üks väike ristkülik, mis vilkus punaselt, kui auto seisis keelava fooritule taga ja roheliselt, kui võis sõita. Mis masina aga väga iseäralikuks tegi, oli see, et roolis ei istunud kedagi. Niisiis pealtnäha täitsa tavaline masin, mis on kuidagi isejuhtivustehnoloogiaga tehtud! Linlased ja liiklejad olid kaunis rabatud.

Täielik inimtühjus autos on tähelepanuväärne seetõttu, et isejuhtivate autode katsesõitudel on tavaliselt alati inimene kaasas, kes vajadusel kriitilises olukorras juhtimisse sekkub. Teisalt tundus juhita auto saabumine Arlingtoni linnapilti ajastuse mõttes sobiv: vaid nädal varem oli osariik lubanud isejuhtivate autode katsetamise sealsetel teedel ja ka kohalik tehnikaülikool ehk Virginia Tech oli isejuhtivaid autosid piirkonnas testinud. Ent mitte selliseid.

Õhus oli küsimus: kes selle uue tehnoloogia loojaks on? Kuidas on lahendatud probleemid, millele polnud veel vastust saanud suured isejuhtivuse arendajad?

Nagu NBC Washingtoni ajakirjanik Adam Tuss autot jälitades lõpuks välja selgitas, istus "isejuhtiva" auto rooli taga hoopis üsna madalale naaldunud mees, kes oli end istmeks maskeerinud. Kui Tuss inimistme käest küsis, et kes ta on ja mida ta täpselt teeb, ei vastanud "mööbel" midagi, vaid vajutas hoopis gaasipedaalile. "Isejuhtiv" auto sõitis punase tule alt läbi ja kihutas minema.

Nagu hiljem selgus, oli roolis olnud mees seotud Virginia Techi käsil oleva uurimistööga, milles uuriti tavakodanike reaktsioone olukorrale, kus nad peavad linnaliikluses ühtäkki juhita autoga koos tegutsema. "Juhiiste on muudetud selliseks, et juht on vähem märgatav ja samas saab ta ise turvaliselt ümbrust vaadelda ja sellest lähtuvalt reageerida," teatas ülikooli kõneisik.