Tegemist on lihtsatest ja pisikestest peatükkidest koosneva teosega, kus meeleolukad infokillud on segatud ajalooliste illustratsioonidega. Näiteks võib sealt leida 1961. a. foto ühe eestlasest inseneri loodud auto nimega Tallinn kohta. Samuti saab kinnitust, et Eesti NSV oli Nõukogude Liidu kõige autostunum „osariik". Meil oli tuhande inimese kohta 20 sõidukit, Liidus keskmiselt aga neli korda vähem.

Teiter võtab „Autoajas" meie maa territooriumil arenenud liiklussajandi kokku lühikestesse infovärssidesse, kust saab teada, kuidas kulges liiklemine kuldsetest kolmekümnendatest tänapäevani, millal jõudis siiamaile esimene auto, kuidas kujunes välja motoriseeritud ühistransport, liiklusjärelvalve jne. Ka seda, et Tallinna voorimees pidi omal ajal mõistma kolme keelt: eesti, vene ja saksa jne jne.

Kirill Teiteri mahlakat teksti toetavad fotod on pärit Aivo Aia kogust ning suurt osa neist pole kunagi varem avaldatud. Nende vahendusel saab silme eest läbi lasta näiteks hulga erilisi, naljakaid, aga ka mõned traagilised liiklusõnnetused läbi aegade. Meenutatakse näiteks, et 1908. aastal oli ajalehes kuulutus, kus pakuti müügiks "joodikutewedamise tõlda, millel kolm jaoskonda: kaks rahulikkude sõitjate tarwis ja üks nende jaoks, kes rabeleda armastawad."

Viimati ilmutas Teiter raamatuid 1980ndate lõpus ja 1990ndate alguses. Kindlasti mäletab teatud generatsioon 1989. a. ilmunud liiklusraamatut lastele nimega „Kurjam ja Nurjam", mida illustreerisid Raivo Järvi volüümikad joonistused. „Autoaeg" on 156 lk paksune ning maksab alla 300 krooni.