Uku Tampere: kütusekulu sõltub neist kaheksast lihtsast asjast, mitte WLTPst

 (131)
Uku Tampere: kütusekulu sõltub neist kaheksast lihtsast asjast, mitte WLTPst
HeitgaasidFoto: Priit Simson

Ranged normid panevad autotootjaid pingutama pisemate heitmenumbrite ja väiksema kütusekulu suunal. Ent kogu ponnistus parema maailma nimel saab nullitud, kui rooli istub raske jalaga juht. Ometi piisaks vaid umbes kaheksast lihtsast asjast, et ökomalt sõita, kirjutab Uku Tampere autoportaalis Accelerista.

Kõrgete kütusehindade ja kasvuhoonegaaside tundlikul ajastul kohati lausa meeleheitlikuna näiv püüd erinevate keskkonnareeglitega sammu pidada pigistab autotootjaid igast küljest – roheline pürgimus ei tohi tappa identiteeti ning iga uus sõiduk peab olema senisest veelgi mugavam, sõidetavam, tarbijasõbralikum.

WLTP (Worldwide Harmonized Light Vehicle Test Procedure) ehk kergsõidukite üleilmne ühtlustatud katsemenetlus, mis 2017. aastal vahetas välja senise NEDC – metoodika, peaks andma tarbijale märksa adekvaatsema kütuse- ja heitmekulu ülevaate.

Enam ei teostata mõõtmisi laborihiirte peal vaid orienteerutakse igapäevasele sõidukäitumisele. Ka lähevad arvesse auto eri varustusvariandid ja kaaluklassid, kiirused ja teeolud. Ent isegi sel juhul ei tähenda uue auto juurde kirjutatud keskmise kütusekulu number seda, et päriselus lubatud 5l/100km ka 5 liitrit sajale on.

Tõde selgub siis, kui autojuht rooli istub – reaalne kütusekulu sõltub ainult kasutajast, kasutusest ja kasutuskeskkonnast.

Ka kõige parem hübriidajamiga masin sööb ohtralt kütust, kui juht ei kohanda oma sõidustiili ning ei rakenda õigeid sõiduvõtteid. Ning teisipidi: suure töömahuga mootoriga lipulaevmaastur võib olla üllatavalt ökonoomne, kui selle liikumist mõtestatult juhtida.

Olen enda jaoks välja kirjutanud mõne olulise teguri, mis kütusekulu mõjutavad ja mida ma viimase miljoni sõidukilomeetri jooksul praktikas testinud olen. Selgub, et ehkki elu on palju suurem kui film, on pealtnäha hirmkeerulised asjad palju lihtsamad kui need paistavad. Ja mis eriti tore, muutused on meie endi kätes!

1. Eesti teed ei soosi kütusesäästu

Eesti karedatel teedel on kütusekulu ca neljandiku liitri võrra suurem kui Saksamaa betoonteedel. Tõenäoliselt on väiksemas kütusekulus “süüdi” ka Saksamaal müüdav mootorikütus ent sõltumata aastaajast ning ilmast – Eestis lihtsalt kulub rohkem kütust, sest tee on geograafiliste ja tee-ehituslike faktorite tõttu karvasem, seetõttu ka suurema veeretakistusega. Tahad ökomalt sõita, mine Saksamaale või Šveitsi.

2. Madalad pöörded ei tähenda ökot

Madalad mootori pöörded ei ole alati ökonoomsed. Liiga madal pöörlemiskiirus koormab mootori üle ning võib tekitada hoopis teistsuguseid probleeme nagu tahmamine ja detonatsioon, mis pikas perspektiivis teevad rohkem kahju, kui väike kütusesääst. Kui seda üldse tekib.

Tavaliselt on ökonoomseim pööretevahemik ca 1600-3000 pööret minutis. Üsna samasse vahemikku satub ka parima pöördemomendi graafiku kõrgem osa. Väikesel koormusel ja ühtlasel kiirusel võib ju diiselmootoriga ka tühikäigu lähedal tuksuda, aga kui natukenegi koormust suurendada, tuleks käik kohe alla vahetada.

Liiga madalate pööretega edasi pressimine ummistab DPF filtrit, katalüsaatorit. Siin on oluline tähele panna sedagi, et enamike autode enda poolt antavad käiguvahetuse soovitused on liiga optimistlikud – eriti koormatud kaubiku puhul on selge, et lubatud maanteekiirusel 90 km/h on kuues käik liiga kõrge. Auto on ökonoomsem ja töötab vaevatumalt hoopis viienda käiguga.

3. Mootoriõli tuleb tihti vahetada

Mootoriõli vahetuse välbad on liiga pikad. Pikki otsi sõites koormatega muutus kaubikute käitumine, mootori tööhääl ja kütusekulu tuntavalt pärast ca 12 – 13 000 km läbimist.

Kuigi esindus lubab mootoriõli vahetada välbaga 40 000 km, muutuvad õli määrimisomadused juba isegi neli korda varem nii palju, et tuntavalt kasvab kütusekulu. Ainult linnas liikuv ja palju tühikäigul töötav auto tahaks õli vahetamist juba varemgi.

4. Hea rehv säästab kütust

Kehv rehv mõjutab kulu ca 10%. Transpordiäri alustamise aastatel hoidsin kuludelt kokku igas võimalikus kohas.

Loe veel

Kui ühel hetkel laristada otsustasin ja säästurehvide asemel tipprehvid auto alla kruttisin, kukkus pikaajaline kütusekulu märgatavalt. Sama auto, sama marsruut, sama juht, samad koormad. Ja kütusekulu vähenes ligi 10% ja jäigi sellele tasemele. Rääkimata kasvanud turvalisusest.

Vaata ülejäänud põhjuseid Accelerista autoportaalist!

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare