Retroratta eeskujuks on aastal 1969 esitletud CB750, mille elemente järgib uus CB punktuaalselt. Kroomitud poritiivad, osutitega näidikupaneel, pontsakas kroomservaga esilatern ning tagatule kinnitus on võetud otse ajamasinast. Stiilile panevad punkti suured 18tollised veljed. Puudu on vaid neli tuletoru.

Bluff on igatahes õnnestunud, sest ratast tankides võib kuulda arutelu, kas tegemist on perfektse restauraatoritööga või siiski uue liikuriga. Uus ajastu välja ei paista, aga on peidus ratta sisemuses kombineeritud ABSi, elektroonilise sissepritse ja immobilisaatori kujul.

CB1100 on sihvakas ja väike – pildid on suuruse osas petlikud. Sadul on nii madalal, et isegi 165 cm kasvu puhul õnnestub ratast päkkadega manööverdada. Raskuskese on madalal ning ratas tundub kerge – 250 kg annavad endast märku keskhargile tõstes.

Sadul on pehme ning pikk, soovi korral saab end edasi-tagasi nihutada. Mõõdikud on selged, seierite kõrval on LCD-ekraanil kell, odomeeter ja kütusenäidik.

Juhtraua käepidemed asuvad küllalt kõrgel ja taga, mis tähendab, et sõiduasend on püstine ning ratas käitub aeglasel kiirusel kergesti ja nauditavalt. Ka pöörderaadius on meeldivalt väike.

Nobe nagu mõte

“Originaaliga” sarnaselt pöörab ratas väga kergelt. Pööramist kergendavad tänapäeva mõistes mitte just laiad rehvid – ees 110 ja taga 140 mm. Tegemist on siiski radiaalrehvidega, mis kombinatsioonis kaasaegse raamigeomeetriaga muudavad hea veel paremaks – ratas pole liiga närviline ning tunneb ennast kindlalt ka asfaldivagudes. Kitsamal rehvil on eelis samuti liivasemal pinnal.

Pidurid on äkilised ja hea tunnetusega. ABS teeb seda, mida lubatud. Nagu Hondale kombeks, on tegemist nn kombineeritud piduritega, süsteem jagab pidurdusjõudu alati mõlema ratta vahel. Siiski peab olema aeglaselt manööverdades esipiduriga ettevaatlik, et nina alt ära ei läheks.

Vedrustus on eelkõige mugav. Muuta saab vedrustuse eelpinget, tehaseseades istus ratas liigagi sügaval, ent rühti sai pinge lisamisega parandada.

Kurve hoogsalt läbida pole probleemiks. Kui aga kiirust veelgi suurendada, kipub nina kergeks muutuma ning stabiilsuse huvides on kindlam ettepoole kummarduda.

Amordid võiksid olla tõhusamad – seda nii ees kui taga. Eriti kahekesi sõites kipub ratas auklikumal pinnasel kulgedes õõtsuma. Samuti tagaistuja ei kurda mugavuse üle, ent kinni peab hoidma eessõitjast – traditsioonilisi käepidemeid pole, kui kitsas sadularihm välja arvata.

Suurest mootorist on võimsust võetud vaid 66 kW ja tegusid teeb madalal asuv pöördemoment – tegemist oleks justkui elektrimootoriga, mis veab ka linnakiirustel probleemivabalt mis tahes käiguga. Hea väände ja madalate pöörete kombinatsioon tähendab keskmiselt vaid 4,7liitrist kütusekulu, mis pole mootori kubatuuri arvestades paha näitaja!

Maanteekiirused mootorrattale probleemiks pole, küll aga nõrgemate kõhulihastega sõitjale, sest kõrge isteasend muudab lenksuhoidja sõna otseses mõttes purjeks.

CB1100 on sobiv linnas ja väiksematel teedel askeldamiseks. Hea juhitavuse tõttu võib seda igati ka algajatele soovitada. Ja kellele on oluline eelkõige mõistuse häält kuulata – enne kui ratas ostukorvi panna – siis tasub vaadata olematut kütusekulu numbrit.

Honda CB 1100

  • Mootor: õhkjahutusega el.pritsega neljataktiline R4, DOHC, võimsus 66 kW (89,9 hj) / 7500, vääne 93 Nm / 5000
  • Ülekanne: kett, viis käiku
  • Raam: teras
  • Pidurid: kombineeritud ABS, ketas, ees kaks, taga üks
  • Vedrustus: ees teleskoopkahvel, taga õõtshark
  • Mõõdud: teljevahe 149 cm, sadulakõrgus 79,5 cm, paak 14,6 l, märgkaal 248 kg.
  • Maaletooja: Honda Baltic, www.honda.ee
  • Hind: 10 990 €