Tempe politseijuht: isejuhtiv auto ei ole tõenäoliselt jalakäija surnuks sõitmises "süüdi"

 (29)

Tempe politseijuht: isejuhtiv auto ei ole tõenäoliselt jalakäija surnuks sõitmises "süüdi"
Uberi isejuhtiv Volvo detsembris Arizonas.Reuters

Ööl vastu eilset juhtus Arizona osariigis Tempes liiklusõnnetus, kus isejuhtival režiimil sõitnud Uberi Volvo linnamaastur sõitis otsa jalakäijale. 49-aastane Elaine Herzberg toimetati haiglasse, kus ta suri. Tegu oli esimese jalakäijaga, kes hukkus liiklusõnnetuses, kus oli osaliseks isejuhtiv auto.

Tempe politseijuht Sylvia Moir on nüüd ajalehele San Francisco Chronicle öelnud, et Uberit ei saa kokkupõrke eest tõenäoliselt vastutusele võtta. "Ma kahtlustan praegu, mil uurimistulemused veel selgunud pole, et Uber ei jää tõenäoliselt selles õnnetuses süüdi," sõnas ta. Tõsi, Moir ei välistanud, et õnnetuse hetkel autos rooli taga istunud (ent sel hetkel autot mitte mingil viisil kontrollinud) operaatori vastu võidakse siiski süüdistused esitada.

San Francicso Chronicle lisab, et õnnetult auto alla jäänud Herzbergil oli teed ületades käekõrval jalgratas, millele olid asetatud mitmed kilekotid poekaubaga. Ta astus lehe teatel kahe sõidusuuna vaheliselt eraldusribalt ootamatult autoteele. Väljas oli pime.

Moir ütles pärast Uberi isejuhtiva auto pardalt filmitud video vaatamist, et "on väga selge, et seda kokkupõrget oleks olnud raske ära hoida ükskõik millise sõidurežiimi puhul (ka siis, kui autot oleks kontrollinud inimene), kui arvesse võtta seda, kuidas naine varjudest otse sõiduteele astus."

Seotud lood:

Politsei teatel sõitis isejuhtivasse režiimi seadistatud Uberi Volvo linnamaastur kiirusega 61 km/h, alas kehtis Chronicle`i andmeil kiirusepiirang 56 km/h (35 miili tunnis). Ent nagu kirjutab Ars Technica, oli sellest kohast tehtud Google Street View ekraanitõmmisel näha, et ala kiirusepiirang on hoopis 72 km ehk 45 miili tunnis.

Tempe politseiseersant Ronald Elcock ütles pressikonverentsil, et polnud märki sellest, nagu oleks auto enne naisele otsasõitmist liikumist aeglustanud.

Ars Technica märgib, et kui ka Uber seaduse ja liikluseeskirjade vaatevinklist süüdi ei jää, jätkub kriitikutel kindlasti sellest hoolimata küsimusi: kas auto oleks saanud äkki näiteks eeldada, et midagi niisugust võib juhtuda ja mõni inimene ootamatult auto ette astuda.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare