Teetööd jätkuvad endises mahus
Maanteeameti selle aasta eelarve on küll prognoositust/planeeritust mõnisada miljonit väiksem, ent jääb 2008. a. omaga samale tasemele. Suuremaid kärpeid ka enam teha ei saa. Peamine prioriteet on teede hooldamine ja Euroopa Liidult saadava raha eest suurprojektide ellu viimine.
Tähtsal kohal on ka olemasoleva teedevõrgustiku säilitamine, millest taasiseseisvumise aastatega on uuendatud kolmandik. Ülejäänud 2/3 püsib efektiivse pindamise ja remondi toel. Lisaks jooksvale pisiremondile loodetakse leida minimaalseidki vahendeid kruusateede katte alla viimiseks. Viimaseks saab kasutada ka parandatavatelt teedelt freesitud puru, mis muidu loodust koormama hakkaks.
Kiiresti saabunud kevad sundis veerand Eesti teedest kandevõimepiirangute alla, mis tekitas palju pahameelt, ent oli siiski vältimatu. Viimase EMORilt tellitud uuringu kohaselt on kolmveerand eestimaalasi üldiselt teede olukorraga rahul.
Suuri nn. euroobjekte on meie maal 22. Neist tähtsaimad ning sel aastal kas juba käivad või alustatavad ettevõtmised on järgmised:
2010. a. valmiv Mäo möödasõit, mis viib tee sirgemaks ning neljarealiseks läbi Mäo tööstusküla. Töö on seal juba alanud.
2010. a. valmiv Kukruse-Jõhvi lõik, mis ehitatakse neljarealiseks ning tõstetakse teisele poole tuhamägesid. See o keerukas projekt, kuna tee all on kaevanduskäikude rägastik. Töö seal juba käib.
Aruvalla-Kose 13,4 km lõik Tartu maanteel on kavas neljarealisena valmis saada mõne aasta pärast, ent hange on juba välja kuulutatud. Sinna on kavas rajada ka näiteks üle maantee viivad rohekoridorid loomadele.
Kolmest etapist koosnev Pärnu möödasõit, mille üks etapp on suur sillaremont. Selle töö kestvuseks on 2009-2011. a.
Narva maante lõik Valgejõe-Rõmedagi sooritatakse kolmes hankes.
Varsti kuulutatakse välja Väo-Maardu lõigu hange, et kaoks sõjaaegse betoonplaatpõhjaga legendaarselt katkine Narva maantee lõik.
Välja kuulutatakse ka Viitna möödasõidu kolmeosaline hange. Remonti läheb Tallinn-Narva suunas 20 km lõik, seejärel lõpetatakse nõukogude aja lõpus pooleli jäänud vastassuund koos viaduktiga ning remonditakse ka pealinna poole minev maanteelõik.
Hankeid tehakse mitmes osas, et saaks miljardiprojekte väiksemaks tükeldada ning pakkuda võimaust rohkematele, ka väiksematele firmadele. Tegevuskulusid tõmbas Maanteeamet koomale 7%. Sel aastal on kavas liita ka Maanteeamet ja Autoregistrikeskus, mis tähendab paljudes regioonides ARKi teenuste kolimist Maanteeametiga ühte hoonesse, kus ARKi kohalikud funktsioonid üle võetakse.
Loode-Eestis kasutatakse efektiivsemaks ja vastupidavamaks pindamiseks Hollandist pärit freespuru, mis tuuakse rannikule laevadega. Kõige rahulikum on teetööde poolest tänavu Kagu-Eestis. Kokku on teetöid planeeritud ca 2000 km, millest pindamisi 1000 km.
