Teele jooksnud loomad on ligi veerandsada inimest haiglasse viinud

Tänavu üheksa kuuga on registreeritud juba 14 raskete tagajärgedega kokkupõrget teele jooksnud metsloomadega ja nende tagajärjel on haiglaravi vajanud 23 inimest.

Sügisel pimeneb järjest varem ja autojuhtidel suureneb risk kohtuda maanteel metsloomaga, ütles ETAle maanteeameti analüüsi- ja infobüroo juhataja Sirje Lilleorg.

Põtradel on jooksuaeg, samuti algas septembris jahihooaeg, ja kõik see teeb loomad ärevaks. Kõige ohtlikum on maanteel varahommikul kella kuuest kaheksani-üheksani, mil on liikvel nii põdrad kui kitsed ja metssead, rääkimata väiksematest loomadest. Samal ajal kiirustavad tööle ka sõidukijuhid. Ennelõunal on metsavahel suhteliselt rahulik, aga pärastlõunal kella neljast-viiest alates tasub taas loomade suhtes tähelepanelikum olla.

Kitsedele otsasõite on viimastel aastatel enam registreeritud Tallinna-Tartu maanteel Laeva ümbruses ning Tallinna-Pärnu maanteel Ääsmäest Rapla maakonna piirini. Õnnetusi juhtub sagedamini elava liiklusega Harjumaal, veidi vähem Tartumaa ja Põlvamaa metsavaheteedel. Sellistes õnnetustes on enamasti kannatajaks vaid metskits, sõidukijuhi kaotused piirduvad plekimõlkimistega.

Hämaruse saabudes on suurimaks ohuallikaks teele sattunud põdrad, kes eelistavad madalaid rabaservi, maanteeäärseid kraave, põlluservi ja võsa ning soiseid metsaalasid. Raskemate, inimkannatanutega liiklusõnnetustest kaks kolmandikku on seotud just põdraga. Eesti kõige põdraohtlikumad piirkonnad on Harjumaa ja Järvamaa põhimaanteed, sameti Tartu maakonnas Laeva ümbrus.

Metssead eelistavad ringi joosta ööpimeduses. Neile meeldivad heinamaad ning sellesuvised kartuli- ja viljapõllud, mille lähedal tasub sõidukijuhtidel ettevaatlik olla.

Keskmiselt saab Eestis aasta jooksul politseis registreeritud liiklusõnnetustes surma või mõnikord ka vigastada üle poolesaja metskitse, ligi 40 põtra ja kümmekond metssiga. Väiksemate loomade kohta, nagu rebased, kährikud ja hundid, kes sõidukile olulisi vigastusi pole tekitanud, liiklusstatistika puudub. Politsei registreerib aastas keskmiselt sadakond mootorsõiduki kokkupõrget metsloomaga, neist 10-15 lõpevad inimkannatanutega ja toovad kaasa ühe-kahe inimese surma.

Pärast väikest langust 1990. aastate alguses on põtrade ja kitsede põhjustatud õnnetuste arv taas kogu Eestis tõusnud. Kui veel 1999. aastal põhjustasid ulukid 0,3 protsenti rasketest inimkannatanutega liiklusõnnetustest, siis 2001. aastal lähenes see number juba ühele protsendile. Õnneks lõpevad loomaõnnetused üldjuhul traagiliselt vaid loomadele. Vaid seitse protsenti aastatel 1999-2000 Eestis politsei registreeritud ulukiõnnetustest lõppesid inimvigastustega.