Suzuki Jimny: iMaastur


Suzuki Jimny: iMaastur
Suzuki JimnyFoto: Whatcar

Auto väliskujundus jäeti ilmselt puuseppade hooleks – või tehti see vaid pliiatsit ja nurgikut kasutades – kellest üks liitis kaks eri suurusega kasti ning teine tegi nurgad höövliga ümaramaks. Tulemus on sedavõrd äge ja silmatorkav, et kollast Jimnyt läbi linna tüürides tekib tunne, nagu istuks leheneegri asemel roolis palja ülakehaga Claudia Schiffer. Lisaks on see ka ESIMENE auto, millega tehtud proovisõidu käigus küsis kolm võhivõõrast naist, „Mis see on ja palju see maksab“?

Seejuures on Jimny lisaks veel silmamoondaja, sest kuigi varurattata, kitsamate laiendite ja tagasihoidlikumate põrkeraudadega varustatud Jimny mahub mõõtudelt ka Jaapanis ülipopulaarsesse mikroautode klassi (kei car), avastate end foori taga Toyota Land Cruiseri juhile samalt kõrguselt silma vaatamas!

Üks mootor ja kaks käigukasti

Mootorivalikusse kuulub üks vabalt hingav ottomootor, millel töömahtu 1,5-liitrit ja mille võimsuseks on 75 kW/102 hj @ 6000 p/min. Seda pole palju, ent eelkäija omast on see võimsam ja tänu liikuri kergusele – tühimass jääb sõltuvalt käigukastist ja varustusest vahemikku 1090-1135 kg – ja üsna aeglastele ülekannetele ei valmista ülejäänud liiklusvooluga sammu pidamine Jimnyle mingeid probleeme. Mootor hakkab vedama 1500 p/min juurest, tegusamalt 500 p/min hiljem ja kuigi momendihari saabub alles nelja tuhande juures (130 Nm), pole isegi tegusamal sõidul vaja pöördeid nii kõrgele ajada, sest mõttekam on valida järgmine, ehk kõrgem käik. Linnas tuleb kas neljas või viies käik kiiresti sisse saada ja seejärel jätkata justkui automaatkäigukastiga.

Raamile ehitatud Jimny on nagu 2+2 skeemis istmetega maastur, sest lähtuvalt auto pikkusest (koos varurattaga on see vaid 3645 mm) on teil valida, kas kasutate seda nelja inimese või vähema arvu organismide ja nende kompsude vedamiseks, sest kahte korraga ei saa. Suzuki ei ole avaldanud Jimny kiirendusnäitajaid, ent istmikutunnetuse järgi on minek reipam kui levinumatel „neljapotiste“ õlipõletajatega kastikatel. Kiirusel 60 km/h on viienda käiguga pöörete arvuks 1750 p/min, kiirusel 95 km/h on need tuhande jagu kõrgemal, mis tähendab, et mootoril jagub elastsust nii linnas kui maanteel. Lisaks viiekäigulisele käsikastile on saadaval veel neljakäiguline „automaat“, aga mina eelistaksin nii reipusest kui ka sõidurõõmust ja kütusekulust lähtudes käigukastis õli käsitsi segada.

Suzuki Jimny Foto: Whatcar

Ägedasse ülikonda pistetud traktor

Hoolimata kõrgetest pööretest ei kaasne sellega maanteel jõhkraid joomakombeid, sest kiirusel 95 km/h kujunes keskmiseks kütusekuluks 6,9 l/100 km ja linnas jäi see sõltuvalt liiklusvoost ja selle tihedusest vahemikku 5,7-8,6 l/100 km. Mida pole palju redelraamile ehitatud talasildadega nelikveolise kontekstis, mida kasutavad habemikud tulevad metsast välja vaid tankima ja konserve soetama. Tagaveolt nelikveole ja vastupidi võib ümber lülitada ka sõidu ajal (kuni kiiruseni 100 km/h), aeglusti sisse ja välja lülitamiseks tuleb aga seisma jääda. Lukustuvat kesk-diferentsiaali ja diferentsiaalilukke Jimnyl ei ole, viimaseid asendavad auto pidureid kasutavad elektroonilised abimehed. Auto kliirensiks on aga 210 mm, mis 10 mm enam kui oli eelkäijal ette näidata.

Jimny lähenemisnurk on 37 ja lahkumisnurk 49 kraadi ning telgede vahele jäävaks rondi- ehk rambiületusnurgaks annab Suzuki 28 kraadi. Uus raam on tänu kahele uuele rist- ja ühele X-talale endisest jäigem ja metsas müttamise teevad lisaks kompaktsetele mõõtudele mugavaks veel hästi tajutavad gabariidid ja väike pöörderaadius (4,9 m). Maastikul on Jimny trumbiks lisaks veel kergus ja auto vedrustus on nii konarlikel tänavatel kui ka põllu- ja metsateedel poole mugavam, kui lehtvedrudega koormamata kastikate poolt pakutu. Maanteel oli auto hoolimata kõrgetest pööretest ka üsna vaikne (74 dB) ja sõitjate ruumi mürataust koosneb lõviosas „kuudi“ ümbert kostvast tuulemürast ning kõlarite krõbinast, kui olete lustikummuti liialt valjusti mängima pannud.

Suzuki Jimny Foto: Whatcar

Loe veel

Interjöör nagu Defenderi pojal

Sõitjate ruum on üsna lakoonilise ilmega, jättes mulje, nagu oleks Jimny Land Rover Defenderi poeg. Väljavaade on kõigis suundades hea ja pisikesed „kojamehed“ suudavad püstise esiklaasi kerge vaevaga puhtana hoida. Esireas tunneb keskmist kasvu täiskasvanu end hästi ja pearuumi jääb varuks umbes rusika jagu, kuid tagumisele istmele mahub sama mõõtu isend vaid juhul, kui esiistmel jalaruumiga ei priisata. Kui ei, siis ei saa ka tagaistmel ruumikuse osas vinguda, kuigi sinna saamine pole keskealisel madalal asuva lae tõttu just kõige lihtsam ülesanne ning ainsaks mugavuseks on tagapool muudetava kaldenurgaga seljatugi. Interjööris kasutatavad polstrimaterjalid on küll tumedast klobisevast plastist, kuid need ei riiva odavusega silma ja mõjuvad askeetlikus autos igati asiselt

Panipaikadest on terve auto peale kaks esiistmete vahel asuvat topsihoidjat, mida täiendavad väike panipaik müntide tarvis, kesk-konsooli all asuv tuhatoosi pesa, väike kindalaegas ja uksepolstrites asuvad kitsad kaarditaskud. Pakiruumi annab üksteise otsa riita laduda vaid kandilisi leivapätse, ent kaheosalist tagaistme seljatuge maha käänates saab selle mahu kasvatada kaheksakümneviielt liitrilt kuni 830-liitrini. GLX-varustuses on pakiruumi põhja all ka üks madal laegas, kuhu saab panna mõned asjad, et need seal ringi veeredes kohe närvidele käia saaks. Laugetes kurvides ei nooguta Jimny kuigivõrd, kuid halval teel ja kiirete suunamuutuste korral tuleb arvestada sügavate noogutamiste ja õõtsumisega, ent isegi tagaveolisena pole auto haardevõimele midagi ette heita, pigem vastupidi.

Loe edasi Whatcar autoportaalist!

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare