22. augusti öösel põrkasid Tallinnas, Pärnu maantee ja Vineeri tänava ristmikul kokku mootorratas ja tramm. Kokkupõrke järel tsikkel süttis, seda juhtinud 31-aastane mees hukkus sündmuskohal. Esialgsetel andmetel sõitis mootorrattur suurel kiirusel üle Pärnu maantee silla kesklinna poole ning põrkas kokku vasakpööret sooritanud trammiga. Tsiklist kasutas kiivrit ent tal puudus A-kategooria juhiluba.

26. augusti varahommikul põrkasid Saaremaal Pahavalla külas kokku kaubik ja mootorratas. Kokkupõrke tagajärjel hukkus 25-aastane mootorratast juhtinud mees. Esialgsetel andmetel hakkas 71-aastane Citroen Berlingo juht tegema vasakpööret peateelt kõrvalteele, kuid keeras ette vastassuunas otse liikunud Honda mootorrattale. Mõlemad sõidukid paiskusid kokkupõrke tagajärjel kraavi. Tsiklist kasutas nõuetekohast turvavarustust.

Load.ee sõiduõpetaja Villem Freiman nendib, et põhjus, miks sellised rängad õnnetused juhtuvad, on fakt, et teised liiklejad lihtsalt ei märkagi mootorrattureid: “Vana hea soovitus: “märka mootorratturit” jääb ilmselt aktuaalseks aegade lõpuni. Mootorrattureid lihtsalt on autojuhtidel raske märgata ja selle faktiga tuleb leppida.”

Kiirus teeb nähtamatuks ja tapab

Äsja juhtunud liiklusõnnetuste uurimine alles käib, kuid esialgsetel andmetel võis mõlemal juhul ratturitele saatuslikuks saada just nimelt teisele juhile nähtamatuks jäämine: üle Pärnu maantee silla kihutanud rattur ning udusel hommikul mööda peateed kiirustanud tsiklist jäid teisel juhil tõenäoliselt kahe silma vahele.

Villem Freiman tuletab meelde, et üks põhjustest, miks täiesti kaine ja terve mõistusega autojuht ei suuda lähenevat mootorratast märgata, on mootorratta liikumiskiirus.

“Autojuhil on mootorratast niigi raske märgata selle võrdlemisi väikeste gabariitide tõttu. Mootorratas võib autojuhi jaoks jääda auto akna või ukseposti varju või märkamata lihtlabase tähelepanuvea tõttu. Ka mootorratturi rõivaste värvus võib olla halvasti märgatav.”