Kui ta lõunat sööb, näeb tema taldrik pärast välja nagu nõudepesumasinast tulnud. Kui väljas vihma sajab, ei lange tema peale ükski piisk. Tema riided näevad alati sellised välja, nagu oleks need viis minutit tagasi rätsepa käest tulnud.

Tänapäeval kontoritöötajaid enam sügisel maale kartuleid võtma ei saadeta, aga võib kindel olla, et sealgi oleks tal lips alati otse ja püksiviikidega võiks leiba lõigata. Isegi kui tema tooli all peaks vulkaan purskama hakkama, ei muudaks see tema välimuses midagi. Maksimaalselt kaks tolmukübet ehk langeks kuuereväärile.

Ta teab alati kõigest kõike. Kui lauanaaber satub mõne vapustava uudise peale ja sellest valjul häälel teada annab, kostab tema mokaotsast, kuidas juba eelmisel nädalal siseringist seda infot kuulis.

Kui kaks kolleegi millegi üle arutlevad, astub varem või hiljem juurde tema ning teatab, kuidas tegelikult pole asjad nii, vaid täpselt vastupidi. Millele järgneb põhjalik, molekulide lahkamise tasemeni ulatuv analüüs.

Selge see, et Härra Täiuslik pole oma kolleegide seas just ülearu populaarne, ja pidudel ei taha keegi temaga suhelda. Las ta teab ja oskab kõike, aga omaette. Ent ülemustele sellised mehed meeldivad, neile võib alati loota, nad saavad alati tööga hakkama.
Loe edasi siit