Meie mõttemaailmas on seksikal autol kindel koht. See on auto, millega iga kilomeetrit ja kurvi nautida. Auto, mis sõidab vaid siidsiledal asfaldil ja toob endaga ilmtingimata kaasa päikeselise päeva. Auto, mille roolis istub eriline, tihtipeale seksikas inimene. Iga autofänn oskab loetleda vähemalt viis väga seksikat autot.

Seksika auto vastand on mõistuspärane, praktiline auto. Pereauto. Mahtur. Odav ja kõigile kättesaadav auto. Sõiduk, mille võib osta tavaline inimene, ja millega sõidetakse tööle-poodi-vanaemale maale külla.

Internet on täis nimekirju, kus on loetletud kümme seksikaimat autot või seksikaimat auto marki ning nimetatud need “tavalised” ja sellisedki, mida mitte keegi nende igavuse pärast osta ei tohiks. Autosid müüakse seksiga ja tihti otseselt seksuaalsete piltidega, kus napilt riietatud naised meelalt naeratades nõjatuvad läikivatele autodele.

Kui nüüd järele mõelda, siis ei ole autos ju iseenesest midagi seksikat. Auto on vahend, mis peaks inimesed elusalt ja tervelt ning soovitavalt säästlikult toimetama punktist A punkti B. Küsige automüüjalt, kuidas auto õigupoolest on seksikas, ja võite kindlad olla, et head vastust sealt ei tule. Küll oskab mitteseksikat seksiteemat lahti mõtestada psühhoanalüütik.

SEKSIKUS ON KUJUTLUS MEIE PEAS

Psühhiaater ja psühhoanalüütik Juhani Mattila on ilminguga, kus auto võib tekitada seksuaalset erutust, tuttav, ent selle lahti seletamine pole lihtne. Üks on selge: auto seksapiilsusest rääkides ei räägi me sellest, et auto põhjustaks seksuaaliha samas tähenduses nagu teine inimene.
Loe edasi siit