Meie teedele igati sobiv linnamaastur, mille nelikveoga mõnikord, pulli pärast, võib ka natukene (aga igaks juhuks ainult natukene) asfaltteelt maha keerata, kirjutab WHATCAR?

Käepärane, tavapärane, ontlik

Outlander PHEVi välimuses ja põhiolemuses suuri muudatusi ei esine.

Ligikaudu 200 kg raskune akupakk, mis paikneb masina keskteljel, toob raskuskeset madalamaks ning muudab sõitmise juhilt täpsust nõudvamaks - libedal teel on väga hästi tunda, kuidas iga su valeotsust teravalt võimendatakse ja masin läheb kuhu tahab, kui teda ohjata ei mõista.

Kahelt elektrimootorilt oleksin oodanud rohkem teravust ja särtsumat minekut, müügiosakond põhjendab, et tegu on "targa masinaga", mis juhiga kaasa mõtleb ja vastavalt vajadusele (loe: gaasi andmisele) lükkab elektrimootorile lisaks taha kaheliitrise vabalthingava bensuka.

Seega, tuleb leppida, et lapatsi nõudlikumal tallamisel võetakse elektrimootoritelt sõnaõigus ja mulle jääb ontlik veeremine ja teadmine, et PHEVe esialgu Tallinna ristmikel just väga mitu ei ole.

"Kätte" istub Outlander kenasti, rool on täpne ja annab head tagasisidet, digitaalsed näidikud on loetavad, ehkki esialgu võtab harjumist "elektrikale" iseloomulik eputamine kõikvõimalike siniste ja roheliste kellade ja viledega ja nende hulgast vajalike üles leidmine.

Aednike rõõmuks on kasvama pandud ka ökolehekese-seeme, mida siis vastavalt sõidustiilile kasvatada või närtsitada.

Elektroonilise käiguvahetusega tuleb pisut harjuda, need käivad minu jaoks harjumuspärasest erinevalt, vastassuunas; ja laadimiskäikudele ei saa ma proovisõidupäeva lõppedes endiselt pihta. Ühesõnaga, see osa jääb igaühele avastamiseks.

Salong on ruumikas, eesistujal on pisavalt võimalusi end paika sättida. Pikem inimene ilmselt tahaks paar sentimeetrit rohkem pearuumi, aga hädast aitab välja toolipadja madalamale reguleerimine.

Elekter ja bensiin koostöös

Põhimõtteliselt ei pea juht vaevama pead, mille pealt auto sõidab - sõltuvalt lapatsi vajutamise jõulisusest langetab autoaju otsuse, kas kasutada ainult elektrimootoreid või anda bensukalt vunki juurde.

Linnas vaikselt veeredes peaks hakkama saama üksnes elektriga; ja sõltuvalt juhi oskustest regenereerida oma sõiduviisiga energiat, on 12 kWh Li-ion patareipakiga võimalik liikuda ühe laadimisega kuni 60 kilomeetrit, kiirusel kuni 120 km/h.

Kui akud on tühjad, saab need bensiinimootorilt laadima panna. Seejuures pole kütusekulu numbrit südamesse vaja võtta; mõistlikum oleks leida lähim ELMO kiirlaadija ja akudele särtsu anda.

Maainimestele peaks PHEV hirmsasti meeldima, sest pimedatel elektrita öödel kehastub auto ümber generaatoriks - kui majas on olemas vastav pistiklahendus, saab PHEV akudelt võtta elektrit näiteks teleka vaatamiseks või külmkapi elus hoidmiseks. Elektrigeneraatori raha nagu maast leitud!

Loe täisteksti ja vaata rohkem pilte saidil WHATCAR?