Proovisõit: Hyundai Tucson – tere tulemast tagasi!
Igatahes valmistati esimese põlvkonna Tucsonit edukalt aastatel 2004-2009, misjärel Hyundai sattus (Apple'i eeskujul?) vaimustusse i-tähest ning andis kompaktse linnamaasturi teisele põlvkonnale nimeks ix35, kirjutab WHATCAR?
Lihtsakoelise esivanemaga võrreldes oli see auto märksa silmatorkavamalt kujundatud, mis andis põhjust vastakateks arvamusteks. Seevastu tublisti kasvanud pakiruumi üle võis vaid rõõmu tunda.
Viis aastat tootmises olnud, andis ix35 teatepulga üle järglasele, kelle nimeks sai uuesti Tucson. Juuli algul sai Eesti What Car? uue autoga Frankfurdi kandis tutvuda.
Väliselt on auto mõlemast eelkäijast meeldivam. Tõsi, pärast mõningat eksperimenteerimist näikse kõigi linnamaasturite-krossoverite kujundus ühe malli järgi käima hakkavat. Jõuline ninaosa, rõhutatud rattakoopad, kaks volti küljel, kergelt taljes külg, tahapoole kerkiv aknajoon pisikese kolmanda aknaga, kumera alaservaga tagaaken -- öelge, missugust autot ma praegu kirjeldasin?
Kuid Tucsoni puhul on tulemus igati vaatamiskõlblik, ja massiivne radiaatorivõre püüab kindlasti pilku, olgugi et mõned näevad selles sarnasust Fordi ja/või Mercedesega, teised koguni Aston Martiniga.
Kuigi Tucson tundub olevat üksjagu suurem kui ix35, polegi nende mõõtmed väga erinevad. Uus auto on 6 cm pikem ja 3 cm laiem, kuid isegi 1,5 cm madalam.
Tänapäevale kohaselt asuvad autonina nurkades LED-päevasõidutuled. Olgu veel märgitud, et Tucsoni ostja saab valida ühe tavavärvi (valge), seitsme metallik- ja kolme pärlmuttervärvi vahel.
Tõsi, minu vähearenenud värvimeele jaoks on valikus kaks punast ja kaks sinist, ülejäänud kuuluvad rubriiki "50 halli varjundit".
Tucsoni sisemus on samuti tublisti muutunud, ja selgelt paremuse poole. Lihtsa kujundusega armatuurlaud on väga ülevaatlik ning mõjub eriti elegantselt kahevärvilisena -- ülalt musta, altpoolt beežina. Kõige silmatorkavamaks kujunduselemendiks on kaheksatollise diagonaaliga puutetundlik ekraan armatuurlaua keskel.
Selle all asub kaks rida nuppe infolustisüsteemi juhtimiseks, nii et õnneks ei ole kõiki funktsioone tarvis hõõrumise abil käivitada. Veel madalamal paiknevad kliimaseadme juhtnupud ja väike tabloo.
Nupuuputust kuskil ei kohta, kuid neid jagub kõikjale -- tosinajagu isegi roolile.
Esiistmed on igati mugavad, köetavad ja - mis proovisõidu ajal valitsenud 38-kraadise palavusega eriti meeldis - ventileeritavad. Tagaiste on korralik ja piisava jalaruumiga (eks siin ole kasu ka 3 cm võrra kasvanud telgede vahest). Muide, soovi korral saate tellida kütte ka tagaistmetele.
Üldse tundub uus Tucson seestpoolt meeldivalt avar. Panipaiku on piisavalt, keskkonsoolis leidub kaks 12-V pistikupesa ning infolustisüsteemi AUX- ja USB-pesad.
Pakiruum mahutab 488 kuni 1478 liitrit (kui varuratta asemel on rehviparanduskomplekt, siis 513-1503 l). Tagaluuk liigub elektri jõul ning avaneb, kui ilmute auto taha koos võtmega.
Uuendused, mis esialgu välja ei paista -- ja parem oleks, kui mõni neist jääkski nägemata -- puudutavad juhi tööd ja sõidu turvalisust. Elektrooniliste juhiabidega Hyundai ei koonerda.
Nii on peale kohustusliku ESP (Hyundail VSM) pardal autonoomne hädapidurdussüsteem AEB, mis takistuse avastamisel kõigepealt hoiatab juhti ja vajadusel rakendab ise pidurid.
