Porsche 911 — elus osa meie argipäeva elust

Autosid võib koguda nagu kunsti, sest head autod ongi üks suur kunst. See aga ei tähenda, et häid autosid peaks hoidma automuuseumis. Eriti just Porsched on mõeldud sõitmiseks.

911 Classicut enda parkimiskohal nähes ning selle poole sammudes ja võtmeid taskus kõlistades tead, et oled vähemasti midagi siin elus teinud õigesti. Muidugi ei kuulu see auto sulle, kuid hetk kuulub. Ja see maksabki.

Viimane inspektsioon enne autosse sisseistumist ning õhkjahutusega boksermootori käivitamist tuvastab rehvimõõduks hirmuäratava 195/65 R15 — widowmaker, mõtled. Sätid end suure rooliratta taha istuma ning õpitult topid vasaku käega võtme süütelukku. Mitte nii kaugel selja taga ärkab talveunest ellu porikärbes — esialgu justkui terve maailma peale pahane ning kuri, et nõnda varajasel hommikutunnil sunnitakse vabakäigupööretel töötama.

Istmete vahel asuva käsigaasihoova abil pöörded umbes 2000 p/min peale sättides sarvik leebub ning näidikupaneelis annavad õlirõhu, temperatuurinäidik- ja õlitemperatuuri näidikud osutid loa teele asuda. Aga ikkagi, kuhu?

Pool sajandit ja mitte midagi

911 Classicut toodeti aastatel 1964-1989. Selle aja jooksul toimusid auto juures mitmed muudatused, kuid välisilme ning üldkontseptsioon jäid “küürakal” ikka äratuntavalt sarnaseks. Ning on peaasjalikult jäänud tänaseni.

Kui ütled Porsche, siis mõtled 911 — nõnda on see olnud juba enam kui pool sajandit. Meelepete on 911-e disaini ilusaks pidada, pigem on see sakslaslikult praktiline ning täidab funktsiooni 2+2 istmeskeemi realiseerimiseks. Selleks asub sel mootor siiani tagapool tagasilda ning just sel põhjusel on 911 siiani unikaalne omasuguste segmendis. Pole ühtegi säärase suutlikkusega igapäevakasutuseks sobivat autot, millega on hädapäraselt võimalik nelja inimest sõidutada.

Samuti ei maksa end kaasaja autode toretsevatest vidinatest ja ilutsevast disainist petta lasta — tõelise sõidunaudingu suurendamiseks pole viimase 50 aastaga suurt millegagi hakkama saadud. Muidugi on astutud suur samm edasi elementaarse mugavuse ning turvalisuse osas, kuid puhtalt sõidust pakuvad rumalat moodi mõnu väga vähesed sõiduriistad. Eks teab igaüks seda näoilmet, mille saatel ronitakse esmakordselt välja näiteks võidusõiduautost. Täpselt sellist elamust pakub ka üks tarmukas vanaauto.

Ringrajalt läbi, igaks juhuks

Ainuüksi läbiloetud lektüür 70ndate Porschede kohta teeb mõnevõrra ettevaatlikuks: roolivõimendist võib vaid unistada, piduripedaal liikuvat kangelt ning käiguvahetus nõudvat vähemalt esimestel kilomeetritel läbimõtlemist, sest pedaalid asuvad vanal Porschel teadupärast põrandal, seega olla nende liikumine esialgu harjumatu pisut uuemate autodega harjunuile. Nii nad räägivad.

Aga eks pärine see auto ka ajastust, mil mehed olidki mehed ning naised ei olnud. Kui pedaalide veider asend kõrvale jätta, siis rooli raskus ning tagasiside rohkus on üks kõige suuremaid naudingu allikaid. Entusiastlik roolimine saab 911-s igal juhul premeeritud testosteroonitõusu ning puhta lihaskasvuga.

Juba kiirusel 70 km/h muutub aga auto esiosa sedavõrd kergeks, et juhil tekib kahtlus, kas rattad ikka puutuvad vastu maad? Püsivad. Ja siinkohal on just võimendita rool suureks abimeheks, pakkudes juhile võidusõiduautole omast tunnetust. Ehkki rool on keskasendis pisut tuimavõitu, annab see just kurvis teada igast mügarikust teel, millest ollakse üle sõitnud.

Kuid uudishimu vana Porsche ning enda võimete osas on suur. On see auto siis nõnda keeruliselt juhitav? Kui kiirelt ja ootamatult ikkagi tekib kurvis ülejuhitavus? Mõistlik on see igaks juhuks turvalistes tingimustes järgi proovida, et juba ainuüksi vihmase ilmaga teaks selle metslasega tagasihoidlikumalt ringi käia.

Allpool 4000 p/min ei toimu Porsches mitte midagi. 2,7-liitrine 6-silindriline boksermootor podiseb midagi arusaamatut ning sõitjad võivad end helepruunides nahkistmetes lihtsalt hästi tunda. Kuid sealt edasi algab esmalt kõuekõmin, seejärel juba võidusõidust tuttav mootori kriiskamine. Teise käiguga ületab too enam kui 40 a vana masin hõlpsasti 100 km/h, kolmanda käiguga jätkub kiirendus samas vaimus ning mis kõige hämmastavam — lend orbiidi suunas ei taltu isegi neljandat käiku lülitades. Igaks juhuks on moosipotis olemas ka 5. käik, mis konkreetsel mudelil asub lusikaga segades ees ja paremal. Meeldetuletuseks, et mingil ajal asus 911-e esimene käik vasakul ja taga (nn dog-leg).

Porsche raevukus kõrgetel pööretel on lihtsalt fenomenaalne. Vajutus gaasipedaalile paneb mootori küünte ning hammastega kinni haarama nii rehvidest kui auto kandevkonstruktsioonist, väänates neid täiest jõust tahhomeetrilt juhile otsa vaatava hullunud seieri pilguga. Jõu lisandumine on siiski lineaarne ning väga täpselt on võimalik sirgele väljudes vaikselt varbaotsaga tagasi gaasipedaali peale ronida. Kuid me ei plaani ringrajal enamat kolmveerand ringist, sest muu poleks vanakese aiatöödeks mõeldud tänavakalosside suhtes enam lihtsalt aus. Seda enam, et oleme tegelikult kardirajal ning eesmärgiks on lihtsalt leida tõestust vana Porsche lesestajalegendile.

Kiire sõit vana 911-ga nõuab kahtlemata oskusi. Kuna mootor asub taga ja väljaspool niigi lühikest teljevahet, mõjutab see oluliselt auto käitumist kurvis. Jõulibisemise tekkimine ning eriti selle kontrollimine kõrge profiiliga kitsastel rehvidel on parajalt keerukas protseduur isegi kogenud võidusõitja jaoks, rääkimata õhinas asjaarmastajast. Kuid piiri saame enda jaoks rajalkäigu abil selgeks. Enda piiri, sest 911 oskab jõulibisemisega sootuks kaugemale minna.

Pensionist naljalt ära ei ela

See mingi kirjeldamatu DNA on kõigis 911-s olemas. Nii vanades, kui uutes. Need plärisevad ja turtsuvad kõik samamoodi, ehkki on mõnusad nii lühikesteks spurtideks kui pikkadeks reisideks. Sa arvasid, et sa ei taha enam kui 40 aastat vana autot viia 7000 p/min piirimaile, kuid sa tahad. Õigemini auto tahab, sest 911 ei ela lihtsalt niisama pensionist ära. Ja ta teeb selle sulle juba parkimisplatsil niisama seistes selgeks. Esimene päev vana ja erilise auto roolis pole kunagi see kõige parem. Tuleb ära oodata uue päeva unine ärkamine ning Porsche võtmete kõlin hommikumantli taskus. Siit alguse saanud kibelus sunnib üle vaatama oma igapäevase autopargi ning paneb mõtlema, kui suur on ikkagi see määr, mille oma elust veedame vabatahtlikult elutute asjade keskel.

Kohv tassis jääb joomata, hommikusöök söömata. Vaja on minna, sest nõnda nagu meie elu on seiklus, on üks õues ootav Porsche elus osa meie argipäevaelust.

Tule tutvu Porsche Classic mudelite ja tegemistega VINTAGE TALLINN VOL 11 üritusel, mis leiab aset 7.mail 2016 12.00 — 18.00, Tallinna Kultuurikatlas.

Asjatundlikku abi Porsche originaalvaruosade ja kvaliteetse remondi asjus saab Porsche Tallinna müügiesindusest, mis 2015. aastast on ka ametlik Porsche Classic Partner. Porsche Classic Partner omab õigusi ja teavet hoolitsemaks Porsche mudelite eest, mille seeriatootmine lõpetati vähemalt kümme aastat tagasi.

Rohkem infot SIIT