Tol hetkel jäi isegi ajaloo esimese saja tuhande dollarise Cadillacini — sportmudelini XLR-V — tubli neli aastat. Wagoner ja GM-i arendusboss Robert A. Lutz nägid olukorda muidugi laiemalt: Euroopa superautode klanni ülikiiret paljunemist, Dodge Viperi ähvardavat potentsiaali ning Ford GT ja Saleen S7 taoliste grand turismo’de turuletulekut.

Oli veel paar nüanssi. Esiteks — Corvette’i tuunijad eesotsas Reeves Callawayga tegid algmaterjaliga erakordselt tublit tööd ning võisid käsitööna valminud super-Corvette’i eest hingehinda küsida. Teiseks — Chevrolet’ võidusõiduprogramm võinuks rohkem tagasi toota, kui kallilt kogutud oskusteave baasmudelist ligi kaks korda hinnalisemasse Corvette’i istutada, mida seejärel aastas kahe tuhande jagu tiražeeritaks. Tõsi, osalt on võidusõiduradadel õpitu praeguseks sujuvalt libisenud 8,2-liitrise mootoriga Corvette C6RS-i, mida pakutakse 225 000 dollari eest kompressormootoriga Callaway C16 192 000 vastu. Nimetatuist kaks korda odavam, aga pea sama röövellik seeria-Corvette oli GM-i inseneridele erakordne väljakutse, mille nimel olid nad valmis töötama ööd ja päevad. Kõiki asjaosalisi huvitas üliväga, kui ulatuslikke ümberehitusi, kui kalleid materjale ja komponente on võimalik hinnakalkulatsiooni piiridesse jäädes endale lubada. Rahvusvaheline Corvette’i vennaskond on kolm aastat ärevuses veetnud. Tänu spioonifotodele ja infoleketele saadi tulevase Blue Devili, SS-i, Sting Ray või Z07 katsetustest ammuilma aimu. Auto ametliku nime suhtes vaikis General Motors nagu haud, esialgu püüti mitte kommenteerida isegi super-Corvette’i olemasolu fakti. Nimi Blue Devil pärineb Rick Wagoneri alma mater’i, Duke’i Ülikooli spordivõistkondadelt, SS ja Sting Ray kuuluvad lahutamatult Corvette’i ajalukku, Z07 võinuks olla järg senisele kangeimale, 512 hj tehase-Corvette’ile Z06 aastast 2005.

Zora Arkus-Duntov oleks olnud uhke
Detroidi autonäituse huviväärsemaid eksponaate läheb juulis koosteliinile kui ZR1. GM-i ajaloo võimsam ja kiireim seeriaauto sai nõnda siis hoopis indeksi, mis jääb alatiseks Corvette’i vaimustavasse folkloori. Ameerika olulisima sportauto isaks olnud Zora Arkus-Duntovi (1909–1996) juhtimisel projekteeriti 1969. aastal tuhandedollarine võidusõidupakett ZR-1 (tollal oli indeks sidekriipsuga), mille said vaid 53 autot.

Palju enam on laias ilmas tuntud 1990. aasta erimudel ZR-1, millele pandi Lotuse projekteeritud ja mitte GM-is, vaid hoopis Mercury paadimootoritehases ehitatud 32 klapiga V-8. ZR1 tähistab niisiis selgelt parimat, mis Corvette’ile on läbi aegade osaks saanud.
Kümnesilindriline mootor nagu Viperil ei tulnud kõne alla. Valida oli kaks suunda: esiteks jääda V-8 mootorile (suurim on teadupärast seitsmeliitrine) töömahtu lisades normaalse laadimise juurde, teiseks aga varustada väiksem, 6,2-liitrine, ülelaadimisega. Valiti viimane, liiati et Eatonil oli vahepeal sündinud erakordselt efektiivne kompressor. Saavutati töökindlus kombinatsioonis vähemalt 100 hj-ga liitri kohta. Ühekettaline sidur vahetati väiksema läbimõõduga kahekettalise vastu. Kuuekäigulist käigukasti tugevdati ja valiti sootuks teised ülekandearvud. Veermiku põnevate lahenduste hulka kuuluvad Delphi teise põlvkonna amortisaatorid, mille jäikus muutub automaatselt lausa millisekundite jooksul, samuti varem Ferrari mudelitel Enzo/Enzo FXX kasutatud süsinikkeraamiliste ketastega pidurid Brembolt. Goodyeari asemel tarnib rehvid esmakordselt Michelin. Need on mobiilset tüüpi (varuratast ei vajata) ja eriti madala profiiliga, ees mõõduga 285/30 ZR 19 ja taga 335/25 ZR 20. Kuna senisest raskem kompressoriga mootor halvendas kaalujaotust telgedele, püüti tasakaal tagasi saada rohkete kergest süsinikplastist kerepaneelide kasutamisega. Kallis süsinikplast ilmus klaasplasti ja SMC-plasti kõrval Corvette Z06-le aastal 2004, siis pruugiti seda üksnes mootorikatte juures. Süsinikplast on tõeline tulevikumaterjal, sestap pakub erilist huvi ka ultraviolettkiirguse vanandavat mõju kahandav lakilisand, mille liitri hind on vähemalt 170 000 krooni. Friigid ei rahune enne, kui kuulevad usaldusväärseist allikaist, millise ringiaja ZR1 Nürburgringi „rohelises põrgus” välja on sõitnud. Ilmselt on see võrreldav kordi enam maksvatel Euroopa GT-autodel saavutatuga.

Esimene ZR1 müüdi Arizonas oksjonil kuni kümme korda kallimalt baashinnast, miljoni dollari eest. Duntovi sõber ja kunagine suur konkurent võidusõiduautode ehituses Carroll Shelby ütles: „Neil on seal Chevrolet’ juures pagana head insenerid. ZR1 hinna ja omaduste suhe on praegu maailma parim. Nüüd on nad ehitanud Corvette’i, milletaolisest Zora omal ajal unistas.”

Chevrolet Corvette ZR1
Mootor: V-8, 6162 cm³
Võimsus: 620 hj
Käigukast: kuuekäiguline käsikäigukast
Telgede vahe: 2685 mm
Gabariit: 4475 x 1930 x 1245 mm
Tühimass: 1520 kg
Kiirus: 325 km/h
Aeg 0–100 km/h: 3,5 sekundit