Särtsakas Hyundai Ioniq erineb õige pisut välimuselt ja sisemuselt oma hübriidanaloogist. Kõige suurem erinevus vaatabki vastu juhi töökohalt: kui hübriid-Ioniq püüab olla ja sõita nagu täitsa “tavaline” auto, siis särtsuka kokpitist leiab hulga viiteid moodsalt keskkonnasäästlikule mõtteviisile.

SELGED VIHJED ELEKTRIAUTOLE

Ekspressiivseim neist vihjetest on kahtlemata lülitatav käigukast, mille hõbedaste klahvide all on peidus ühekäiguline reduktor-ülekanne. Ehk siis – ei ole käigukasti, on reduktor.

Tegu on põhimõtteliselt “igavese” lahendusega, sest kuluvaid osi ei esine: reduktori pisike hammasratas ajab ringi suuremat ning vastavalt vajadusele vähendab hammasrattapaar elektrimootori pöördeid, omavahel need rattad kuidagi ei suhestu ega hõõrdu. Tagurpidikäigu sisselülitamiseks vahetatakse elektrimootoril pooluseid. Kõik. Lihtne.

Rooli tagant labadega pidurdusjõu timmimise lahendus on põnev – paremalt maha, vasakult peale – rekuperatsiooni tugevusastmeid on särtsu-Ioniqul kolm. Kasutasingi suurema osa ajast kõige tugevamat astet, mis võimaldas piduripedaali kasutamata sujuvalt sõita.

Oluline sellise sõiduviisi harrastamisel on oskus aegsasti kiirust vähendada ja kiirenduspedaaliga õige tundlikult ringi käia, samal ajal jälgides, et aku näidik püsiks “Charge” või “Eco” peal. Ummikus venides ei pea samuti järsult pidurdama, piisab kiirenduspedaali üles-alla liigutamisest. Ja aku laeb! Vägevalt.

TESLA, MA OLEN SUL TEINE!

Elektriautol Ioniq on peal 28 kWh liitiumioon-polümeeraku, millega kirjade järgi peaks ühe laadimisega saama sõita 250-280 kilomeetrit. Reaalsus on midagi muud. Päriselus jorisesin ma Ioniqu roolis üsna lustiliselt ja kõvahäälselt: “Ma olen sul teine, Tesla, ma olen sul teine!”
Loe edasi siit