Rajatav tankla tuleb kaherõhuline ning lisaks vesinikbussidele, mida esialgu hakkab Pärnus sõitma kaks, saavad seal tankima hakata ka vesinikul töötavad sõiduautod. Vesinikbussid- ja autod on masinad, mille paaki tangitakse suure rõhu all vesinik, mis suunatakse kütuseelementi, kust tuleb välja veeaur ning masina liikumapanev elekter.

Kuid enne, kui vesinik paaki jõuab, tuleb see näiteks veest elektrolüüsi abil kätte saada. Tartu ülikooli keemia instituudi direktor Enn Lusti sõnul saab veest vesinikku toota vähemalt 11 meetodil, kuid kõige odavam on vesinikku saada loodusliku gaasi metaani katalüütilise lagundamise teel.

Pärnusse Rääma prügila juurde rajatav vesinikutankla hakkab esialgu vesinikku tootma võrgust tuleva n-ö rohelise elektrienergia abil vee elektrolüüsi kaudu. Tankla teises arenguetapis tahetakse vesiniku tootmiseks kasutada juba prügila juurde rajatava päikesepaneelide välja elektrienergiat, mis salvestatakse patareides ja kasutatakse edasi elektrolüüserite toitmiseks. Sellele võib järgneda elektrolüüserite varustamine tuulest saadud elektriga. Tankla kolmandas etapis hakatakse vesinikku tootma ka prügila biomassist ja reoveest.
Loe edasi siit