Motoõnnetuste statistika: kuidas need tekivad ja kas autoga sõita on ohutum?

 (19)
Pilt on illustreeriv
Pilt on illustreerivFoto: Ilmar Saabas

Igal kevadel kui lumi ära sulab, tõmmatakse ajakirjanduses tähelepanu mootorratastega juhtuvatele õnnetustele ja tundub nagu pea iga mootorrattur on tsikli seljas teel enda hukule.

Vaatame Maanteeameti statistikat perioodil 2012-2014. aasta ja selgitame välja, kas juttudel on (faktidega kinnitatud) tõepõhi all, kirjutab Mihkli blogi.

Eelneval kolmel aastal toimus sõiduautodega (Maanteameti arvestuses M1 ja M1G sõiduautod ning N1 ja N1G veokid) 3460 liiklusõnnetust, kus sai vigastada 4383 ja hukkus 197 inimest.

Mootorratastega (L3e ja L4e kategooria) juhtus samal perioodil 253 liiklusõnnetust, milles hukkus 11 ja sai vigastada 266 inimest.

Siit on näha, et absoluutnumbrites on autoõnnetusi rohkem ning nendes saab vigastada ja hukkub rohkem inimesi kui motoõnnetustes.

Kuna aga autosid on Eestis mootorratastest kordades rohkem, siis on loogiline, et nendega juhtunud õnnetuste arv on suurem ja absoluutnumbrid ei anna õiget pilti. Seetõttu analüüsime suhtarve.

Eestis oli 2014. aastal arvel 613 260 sõiduautot ja 23 588 mootorratast. Sõiduautoga on tõenäosus õnnetusse sattuda 0,56%, mootorrattaga 1,07%. Okei, seega mootorrattaga sõites on pea kaks korda suurem võimalus õnnetusse sattuda.

Vaatame suhtarvusid: igas sõiduautoga seotud õnnetuses on keskmiselt 1,27 vigastatut, mootorrattaga 1,05. Iga 18. autoõnnetus toob kaasa keskmiselt ühe hukkunu, mootorratastel hukkub inimene iga 23. õnnetusega.

Seotud lood:

Järelikult: kuigi mootorratta selga istudes on suurem oht õnnetusse sattuda, saab nendega sõites suhteliselt (ja ka absoluutselt) vähem inimesi viga ja surma.

Oma osa siinsetes numbrites on ka tõigal, et sõiduautos võib olla näiteks 5 või 7 reisijat, kes ühe õnnetuse puhul kõik viga saavad. Või sõidab auto jalakäijale otsa.

See aga ei vähenda tõsiasja, et mootorratastega hukkub absoluutarvudes märkimisväärselt vähem inimesi ja õnnetuste kohta on suhteliselt vähem vigastatuid ja hukkunuid.

Numbrianalüüsile lisaks ka veidi interaktiivsust. Maanteeameti käest saadud liiklusõnnetuste statistikas on motoõnnetustel ka asukohad ära märgitud.

Kollased täpid märgistavad vigastatutega õnnetusi, punased mummud tähistavad vähemalt ühe hukkunuga õnnetust. Ja täpil-mummul klikkides näed õnnetuse kohta täpsemat infot.

Õnnetusi tähistavad märgised on pea igal pool üle Eesti - isegi Kihnu saarel on kaks (ametlikku) intsidenti(!). Ka hukkunutega õnnetusi leiab nii Lõuna- Põhja- kui ka Lääne-Eestis.

Tiheda liikluse poolest tuntud Tallinn-Tartu maantee tundub olevat kaherattalistele üsna turvaline marsruut, ka Ida-Eestis on märkimisväärselt vähe õnnetusi.

Alumisel kaardil on välja toodud motoõnnetuste soojuskaart (heat map) - mida punasem on ala, seda rohkem juhtus seal 2012-2014. a. tsiklitega õnnetusi:

Soojuskaardilt on näha, et kõige suurem osa õnnetusi juhtus Tallinnas või selle lähiümbruses (Keilas, Jüris näiteks). Ka Tartus ja Pärnus, veidi vähem Viljandis ja Narvas sattus palju tsikleid avariisse.

Suures plaanis saab paralleele tuua rahvastikutihedusega - Harjumaal on pea pool Eesti rahvatikust ja seal juhtub ka enamik motoõnnetustest.

Nüüd oleks hea vaadata veel ka statistikat õnnetuste põhjustajate kohta - kas õnnetus juhtus näiteks mootorratturi ulja sõidustiili tõttu või ei arvestanud autojuht manöövrit sooritades kaherattalisega - aga kahjuks puudub täpsem info süülisuse kohta ja me saame siin ainult spekuleerida.

Küll aga on olemas õnnetuse üldkirjeldus, mis annab veidi infot põhjuste kohta.

Loe veel

(ekraanitõmmis)

91 õnnetusel (teelt väljasõit ja ümberpaiskumine, tabelis halliga tähistatud) on põhjustajaks kindlasti mootorrattur kas siis valesti valitud kiiruse või sobimatute sõiduvõtete tõttu.

Ülejäänud õnnetustes võib põhjustajaks olla ka teine osapool (sõiduk, jalakäija, loom, ootamatu takistus). Seega vähemalt 35% õnnetuste põhjustajaks on mootorratturid ise.

Veidi spekuleerides (võttes arvesse, et kindlasti on mingi osa kokkupõrgetest mootorratturite põhjustatud) võib öelda, et vähemalt 50% mootorratastega juhtunud õnnetustest on põhjustatud tsiklijuhtide endi poolt.

Kokkuvõttes saab tõdeda et tegelikult toimub liiklusõnnetusi mootorratastega siiski kordades vähem kui autodega, samuti hukkub neis pea 20 korda vähem inimesi.

Kui õnnetus siiski juhtub, siis on suur tõenäosus, et see on tekitatud kaherattalise enda juhi poolt.

Seega: mootorratasõit pole midagi (statistiliselt) väga ohtlikku, ent tsikli selga istudes tuleks siiski rohkem tähelepanu pöörata enda ja teiste ohutusele.

Artikkel ilmus algupärasel kujul Mihkli blogis.