„Helkur on vahend inimese või muu objekti märgatavuse suurendamiseks pimeda ajal sellelt vahendilt valgusallika poole tagasi peegelduva valguse abil, mis on nähtav lähitulede valgusvihus vähemalt 150 meetrit ja kaugtulede valgusvihus vähemalt 300 meetrit,“ defineerib meie riigi Liiklusseadus. See uus, mis hakkas kehtima 1. juulist. Esmapilgul ei saagi ehk aru, mis siin siis nii keerulist või uut on, ent 1. juulist tuleb helkurit kanda nimelt kõikjal ja alati pimeda ajal. Mitte ainult halva nähtavuse korral või valgustamata teel, nagu see senimaani korraldatud oli.

„Praegu tuleb jalakäijal helkurit või mõnd valgusallikat, näiteks taskulampi, milliseid on moodsatesse telefonidessegi sageli sisse ehitatud, kasutada tõepoolest ka valgustatud teelõikudel ja ka asula sees,“ kinnitas Fortele liiklusspetsialist Indrek Madar OÜst Autosõit. „See taskulamp töötab majakana, mis autojuhtidele tumedast kogust märku annab. Helkur aga peegeldab lihtsalt sõidukite tulede valgust, suunab valguse valgusallikasse tagasi ning aktiviseerub alles siis, kui autotulede valgusvihk helkurit valgustab ning tähtis on mõista, et ÜKSNES helkurit, mitte jalakäijat ennast, kes jääb juhile veel mustaks tondiks,“ selgitab Madar. „Näiteks jalgrattureil on uue seadusega kohustus lisaks helkuritele kasutada pimedal ajal ka tagumist punast tuld.“

Jalakäijaid veel õnneks vilkuvate tulukestega varustama ei hakata, ent äkki siiski peaks? Sest kui kannad korralikku helkurit või helkurribasid, mis teinekord kostüümidesse juba sisse õmmeldud, näeb autojuht sind kaugtuledega heal juhul 300 meetri pealt, lähituledega aga 150 meetrilt. Kusjuures jalakäijale võib näida, et auto võimsad esituled juba valgustavad teda, ent sõiduki juhi jaoks sulab tume tont ikka veel fooni ära, sest kiirused on suured ning infot, mida sohver töötlema peab, mille seast selle jalakäija üles leidma, on hulka rohkem kui jalakäijal endal, kes keskendub kohe otse läheneva valgusallika peale.

Seetõttu siit sõnum jalakäijaile: kui näete autotulesid ise, et tähenda see veel, et sõiduki juht teid tingimata näeks!

Kui te helkurit ei kanna, märkab juht teid alles 70-100 meetri pealt ja seda kaugtulede vihus. Lähituledega kahaneb see maa 20-25 meetri peale ning kui samal ajal veel keegi vastu tuleb, siis võib märkamise maad olla veelgi vähem, üksnes kusagil 10-15 meetrit, hoiatab Madar. „90 km/h liikuv sõiduk liigub 25 m/s ning 1 sekund on minimiaalne reageerimisaeg, mille jooksul autojuht midagi ette võtta suudab. Novembrikuisel teekattel saab sõiduauto kiiruselt 90 km/h sõltuvalt teekattest pidama umbes 80-100 meetri peal.“ Need näitajad räägivad enda eest.

Samas maksab ka seda alla joonida, et kui teil helkurit pole, ei tähenda, et teile kohe otsa sõidetakse. Tuleb olla lihtsalt tähelepanelikum, sest autojuhid ju eeldavad, et sõidutee, maanteed ja tänavad on ikka autoliikluseks mõeldud ning mingeid ootamatuid takistusi seal eeldama tegelikult ju ei pea.

Kus ja kuidas helkurit kanda?

„Kui kasutate ühte helkurit, siis tuleks see riputada näiteks nööri otsa ja kinnitada haaknõelaga taskupõhja, kust seda pimeda aja saabudes on siis mugav välja võtta ja rippuma tõsta,“ selgitab Madar. „Rippuma peaks helkur umbes põlve kõrgusel täiskasvanud inimese puhul ja lapsel siis vastavalt täiskasvanu põlve kõrgusele vastaval kõrgusel. Väiksematel lastel võib rippuva helkuri kinnitada seega kusagile käsivarrele, kust see siis õigele kõrgusele rippuma jääb. Õige kõrgus on just selline tulenevalt autode esitulede kõrgusest, sest üles ja õhku need ei valgusta ega ole ka nende valgus hajutatud nagu udutulede puhul, vaid väga täpselt suunatud, et ei pimestaks vastutulevaid juhte, ent valgustaks ka paremat teepeenart."

"Helkur peab olema nähtav nii jalakäija eest kui ka tagant, seega on selle õige koht küljel. Kõige parem oleks aga kasutada mitut helkurit ja õnneks on paljudesse vaba aja rõivastesse helkurribad juba ka külge õmmeldud. Ja see on väga hea, sest kuigi politsei tohib helkurita jalakäijat trahvida küll, siis tegelikult küll hoiatatakse ja antakse helkur kätte, usun. Sest näiteks autoga metsapeatustki tehes tuleks tee ääres seisvast sõidukist väljuval reisijal helkur taskust välja tõmmata, ent rõivastesse ehitatud ribade korral pole see enam probleemiks.“

Parimad helkurid?

„Kõige efektiivsemalt töötavad minu kogemuse järgi kõvad ja valged, võimalikult heledad helkurid, mille sees olevad peegelprismad autotuledes saabuva valguse klaarilt tagasi peegeldavad. Ka pehmed helkurid ja helkurribad on head, ent nendele kantud florestseeruv aine, mille sees peegeldavad valguse tagasi imepisikesed kerad, võib pikemal kasutusel kuluda, eriti kui on tegu rõivaste külge õmmeldud ribadega, mis koguni pesumasinast läbi käivad,“ hoiatab Madar.

Kas on olemas ka libahelkureid? „Ühel korral olen küll sellistega kokku puutunud, umbes 2002. või 2003. aastal, mil ühe ürituse raames lastele tasuta välja jagamiseks mõeldud helkurid, mis firmadele kinkekaupadeks toodetud ja meieni jõudnud, igaks juhuks auto valgusvihus üle kontrollisime. Ja siis selgus küll, et mõni muidu täiesti ausa välimusega helkur valgust tagasi ei suunagi,“ meenutab Madar. Nii et isegi korraliku välimuse helkuri töövõime võiks igaks juhuks enne rõivaile riputamist üle kontrollida!

Jälgi Forte autouudiseid ka Twitteris!