Milleks meile, linnakatele üldse veel tõeline maastur?
Uku Tampere mõtiskleb autoportaalis Accelerista selle üle, miks meile, linnainimestele üldse veel tõeline maastur peaks korda minema? Kõik autotootjad vorbivad usinalt maasturilaadseid praktilisi sõiduvahendeid. Ja siis on näiteks Toyota Land Cruiser, muutumatult ehe. Kellele see küll vajalik on?
Päris maasturite valik uute autode turul on üsna kesine ning nii figureerivad ka maastikusõiduharrastajate ringis ühed ja samad autod, kusjuures reeglina on need vanemad kui Z-generatsioon. Ei teagi öelda, miks autotööstus liigub nii küsitavas suunas – vägisi jääb mulje, et tõsised ja robustsed tööloomad on väljasurev liik.
Võtame näiteks kasvõi maasturite ikooni Land Roveri, mille uuemate mudelite puhul ei saa enam rääkida maastikusõiduvõimekusest vaid pigem tungitakse luksuse ja linnamaasturite segmenti. Ilmselt on see kohanemine turu olukorraga ja turundus.
Toyota Land Cruiser on püsinud ühena maasturimaailma ikoonidest varsti juba 70 aastat. Põhjuseid selleks ei pea kaugelt otsima – Toyota ei ole vahepeal jalgratast uuesti leiutama kippunud ning kasutatakse sama parima maasturi retsepti, mille järgi 1951. aastal see “kõige parem” tööauto valmis vooliti. Konkurents “tõeliste” seas jääb aga aina hõredamaks.
Tõsi küll, aeg on “länkarile” juurde toonud mugavust ja lisavarustust ning tõsine tööloom on leidnud oma koha ja austajad ka linnadžunglis, kuid robustse töölooma geenid löövad välja iga nurga alt ning kõige paremini tunneb see masin ennast ikkagi seal, kus sõiduautod ning isegi linnamaasturid tagasi peaksid pöörama.
