Kusjuures see on alles algus: vastav summa tuleb Volkswagenil välja käia ainult USA lepitamiseks. (Lihtsalt võrdlusena: Eesti tänavune riigieelarve näeb ette 8,92 miljardi euro kulutamist.)

Sellest enamik läheb petlikult keskkonnasõbralikena reklaamitud autosid ostnutele hüvituseks.

Kes valib võimaluse auto tootjale tagasi müüa, saab trade-in hinna (mida sõiduk skandaalieelsel ajal väärt oli, kui esindusse viia ja uus osta) ja kuni 10 000 dollarit sularaha vabanduseks. Keskmiselt 5000 "nina peale".

Vähemalt 5 miljardit dollarit läheb USA valitsusele alluvate asjameeste käsutusse – need on Keskkonnakaitse agentuur (EPA) ja California õhuressursside nõukogu (CARB).

Seda raha kasutatakse nii lubamatult saastanud sõidukite tekitatud keskkonnakahjude korrastamiseks kui ka nullemissioonide uuringuteks ja arendustöödeks.

VW võib oodata skandaali tagatuules ka pisemaid kohtukaebusi erinevatelt ameeriklastelt, kes korraga leiavad, et neile on liiga tehtud. Ja siis võib eeldada, et ka teiste riikide esindajad hakkavad usinalt uurima, et kui palju kogu lugu neile kahju on teinud.

USA-s puudutas VW skandaal ümmarguselt 475 000 autoostjat, kuid maailmas kokku 11 miljonit.

See on kahtlemata pika edumaaga suurim väljaminek, mida kohtuasi on ühele autotootjale kaela toonud. Eelnevad rekodiomanikud on GM (2,62 miljardit eurot) ja Toyota (2,35 miljardit eurot).

Volkswagenil õnneks raha peaks jätkuma, nii et hingusele ei lähe. 2014. aastal ehk viimasel skandaalieelsel täisaastal oli nende puhaskasum ca 12,1 miljardit eurot. Nii et USA lepitamiseks tuleb ühe aasta "puhas" ära maksta ja natuke veel peagi. Mis ei tapa, teeb tigedaks.