Miks võiks rehvid õhu asemel lämmastikuga täita?
Viimane võib kuuldavasti pikeneda isegi kuni neljandiku võrra, kuna lämmastiku molekulid ei paisu ega kahane temperatuuri kõikudes nagu argine õhusegu seda teeb, ning tagavad seetõttu ka rehvide muretuma pidamise ja hoopis ühtlasema kulumise. Ning aitavad veel tagatipuks sõiduki kütusekulugi vähendada, kuna rõhk on ju kogu aeg täpselt õige. Rehvivahetus on ju peagi ees (kui lumi lubab taanduda)!
Õhu põhikomponentideks on hapnik (21%) ja lämmastik (78%). Rehvidele on ideaalne 95% lämmastikusisaldus, kuna lämmastik lekib vastupidiselt õhule aeglasemalt ja seetõttu püsib õige rõhk rehvides kauem. Pealegi pole lämmastikuga täidetud rehvid nii ilmastikutundlikud kui suruõhusüsteemist õhuga täidetud rehvid, sest balloonis olev gaas on puhas ja kuiv, seisab AGA kodulehel.
Liiga madala või kõrge rehvirõhu tõttu muutub teekattega haakumise pind väiksemaks, auto hakkab rohkem rappuma ja muutub halvemini juhitavaks. Rehvitemperatuur tõuseb ning rehvid kuluvad rohkem. Uuringute põhjal võib lämmastikuga täidetud rehvide eluiga pikeneda kuni neljandiku võrra. Lisaks sellele on väiksem liiklusõnnetusse sattumise risk.
Õige rõhk tähendab ka väiksemat kütusekulu, mistõttu on Põhjamaades lämmastikuga rehvide täitmine muutunud populaarseks just kulude kokkuhoiu tõttu. Normist kolmandiku võrra väiksem rõhk sõiduki rehvides põhjustab 5% suurema kütusekulu.
Lämmastikuga täidetakse lennukite rehve, aga, muide, ka Tallinna trollide rehvides! Rehvi lämmastikuga täitmiseks tuleks see kõigepealt õhust tühjaks lasta, täita siis lämmastikuga, siis aga uuesti tühjaks lasta ning veelkord lämmastik sisse pumbata. Kõik selleks, et oleks kindel, et rehvi mingit õhukübetki ei jääks.
Rehve saab lasta lämmastikuga täita näiteks Tallinnas AGA Kopli teeninduspunktis, Mustamäe Rehvikeskuses, kus see maksab 25 krooni rehvi kohta, aga ka Pärnus, Tartus, Viljandis jm.
Jälgi EkspressAuto uudiseid ja artikleid ka Twitteris!