Meenutades küll juba üha enam mõnda kosmosejastu sõiduvahendit, saavutas selle tulevikuveoki prototüüp septembris Berliinist Magdeburgi suunduva Bundesautobahn 14 peal kiiruseks 80 km/h, sõites puhtalt autopiloodi peal, ehk rekkajuht oleks võinud vabalt kasvõi uinaku võtta, koorem oleks ikka turvaliselt kohale jõudnud.

Kui ametiisikud oma varasemat tõrksust isesõitvate autode vastu pehmendavad, võib seega juba kümne-üheteist aasta pärast näha Euroopa kiirteedel juhita sõitvaid kaubakoormaid, mis kahtlematult oleks ka kõikvõimalike hoiatussüsteemide tõttu palju viisakamad kaasliiklejate suhtes kui pikkadest sõitudest väsinud rekkajuhid.

Süsteemi hingeks oleks poolautonoomne Maanteepiloot, süsteem, mis meenutaks funktsioonidelt lennukite autopiloote, kasutades ära kõikvõimalike radarisensorite ja kaamerate informatsiooni, et luua täielik pilt ja 3D-digitaalkaart veoki ümbrusest, pakkudes ka kogu vajaliku informatsiooni turvaliseks liikumiseks maanteel. Ja ka tuledes ilmneks erinevus - tavalise juhtimise peal säraks autotuled valgelt, autopiloodi peal aga muud liiklust hoiatavalt sinisena.

Mõistagi võimaldab uus süsteem, koos uudse Predictive Powertrain Control (PPC, ennustav jõuülekandekontroll) süsteemiga, autol liikuda ka palju enam kütust säästvalt. Auto välisküljel olevate kaamerate ja peeglitega on ka palju parem ülevaade auto ja koorma seisundist, ka nn "pimedatest punktidest" auto ümber, andes võimalikule autojuhile veelgi parema ülevaate ümberringi toimuvast.

Autojuhi iste on aga ette nähtud pöörduma 45-kraadilise nurgani, võimaldades tegelda juhil ka teiste ülesannetega, samal ajal jätkates juhtimist süles oleva tahvelarvuti abil. Nii palju, kui ta üldse enam sekkuma peab.

Ja muidugi ei piirdu sellised autopiloodi plaanid kaugeltki vaid veoautodega. Veel mõni kuu tagasi oli isesõitev auto pigem autoarendajate lõbu, nüüd aga tänu Tesla Motorsi eeskujule, ootab laiem avalikkus neid kohe ka maanteedele.