Kiiruseületamise ja raskete liiklusõnnetuste vahel on selge seos. Kui lisada sellesse pilti ka roolimobiilikud, keda on sadu tuhandeid, on tulemus masendav.

Politsei- ja Piirivalveamet fikseeris möödunud aastal Eesti teedel 33 802 kiiruseületamist Lisaks fikseerisid automaatsed kiiruskaamerad 112 989 kiiruseületamist.

Maanteeameti poolt 2017. aasta septembris läbi viidud küsitlusuuringu andmetel järgib alati kehtivat kiirusepiirangut vaid 21% sõidukijuhtidest. Maanteeameti püsiloenduspunktide andmetel on suvekuudel kiiruseületajate arv lausa 60% suurem kui teistel kuudel.

Masendav on teadmine, et suur osa kihutajatest on samal ajal roolimobiilikud ehk tüübid, kes tegelevad roolis kõige muu kui juhtimisega. Kui panna kokku need kaks asja – suurel kiirusel märkamata jäävad olulised asjad ja sahmimine, ongi õnnetus käes.

Rikkujate kogus on masendav: Eesti teedel ületab süüdimatult kiirust kolmest juhist kaks ning pole vahet, kas kiirus on “lubatud” 10 üle või 40.

Kiiruseületajate arv ning liiklusõnnetuste hulk on omavahel seotud: suvel, kui kiirused kasvavad, juhtub rohkem raskete tagajärgedega liiklusõnnetusi. Seda statistikat, kui paljud kihutajad sotsiaalmeedias istumise või supi söömise kõrvalt liiklusmärke ei näe, ei ole kuskilt võtta.

Loe lähemalt Acceleristast.